Vanaisa suudab mu samme suunata veel tänagi
Meie jaoks koos vend Mardiga oli Juhan Kroon lihtne mees, vanaisa ja samas ka isa eest, kelle väärtushinnangud ning kasvatusmeetodid aitavad meil elus edasi püüelda ja kellele oleme tänulikud, et ta oli just selline nagu ta oli. Ta oli range, aga ei mäleta, et ebaõiglaselt. Ta oli nõudlik, aga ei mäletaks, et oleksin trotsi täis olnud. Ta oli tasakaalukas ning tema arvamused ning soovitused kõlavad siiani kõrvus, kui oma asjade otsustamisel otsustusvõimest vajaka jääb. Kaugete aegade rüpes ei olegi mälestused temast hämarad, sest ju oli tema olemuse mõjuvõime nii tugev, et ta suudab minu samme suunata veel ka täna.
Aga Tapa valla rahva jaoks oli Juhan Kroon on Tapal tuntuim kooli- ja muusikamees, kellest peetakse lugu tänapäevalgi. Ta oli austatud koolidirektor ja õppealajuhataja, aga kõige olulisem on tema laiahaardeline tegevus muusikapõllul: pani alus laste laulukooridele, keelpilli- ja sümfooniaorkestrile, moodustas „Karl Leinuse laululaste Tapa lastekoori“, kus alustas lauljateed ka Artur Rinne. Olles Tapa Gümnaasiumi muusikaõpetaja sai gümnasist Jüri Variste (hiljem tuntud dirigent ja muusikamees) Juhan Kroonilt oma muusikalistele teadmistele tõhusat lisa.
Oma koduõuele jääme
Lund langeb lumme vaiksel talvekuul,
ja raagus puid mu koduõuel sasib tuul.
Aeg mäletamiseks on loodud,
aega lootus ja usk on kootud,
aega mahuvad lapseea rõõmud,
mured, alla neelatud pisarasõõmud.
Lund langeb lumme ja matab kaevutee
mu koduõuel hoovipoolsel kitsal teel...
Mälestusi ei mata aeg,
hingest ei kustuta koduakna tuld -
seda sooja, ootust täis kogu aeg,
kui läksime siit, et taas tulla kord.
Ükskõik, kui suureks me saame
ja kuhu viima lähme uut elutuld...
juuripidi oma koduõuele jääme,
paistku päike või langegu lund....
Pühendatud vanaisa Juhan Kroonile Tapa valla I Muusikapäevadel (2007) kui meie kodumajale Tapal pandi mälestusplaat. Mõeldes lapsepõlvekodule, mälestustele, mis kestavad aegade lõpuni.
