Avo Kulli uues tõsiselust inspireeritud raamatus toimetab ka meediamogul Ants Lind

Sel nädalal esitles ettevõtjast kirjanik Avo Kull oma kuuendat raamatut, mille tegevus toimub rahamaailmas ning mis kannab pealkirja „Must klaasmaja“.

Avo Kull rääkis neljapäeval Tallinnas toimunud raamatuesitlusel, et kõik tema raamatud on põhinenud tõsielusündmustel, nii ka see.

„Oma esimese nelja raamatuga tahtsin eeskätt jäädvustada üheksakümnendate põnevaid ja ärevaid aegu, sest olin ka ise üks neid inimestest, kes tookord ettevõtlusega alustas,“ sõnas Kull.

„Must klaasmaja“ räägib aga peamiselt rahast, eeskätt investeerimispangandusest ning need, kes lähiminevikku raputanud sündmusi paremini mäletavad, tunnevad nii mõnedki olukorrad ja inimesed ära.

„Võib öelda, et selle loo leidsin ajalehte lugedes,“ kinnitas Kull, kelle sõnul pakub elu nii palju konflikte ja seiklusi täis lugusid, et neid pole ise vaja välja mõeldagi.

„Ma ei hakanud konkreetset lugu uuesti elustama, nii nagu ta oli, aga ma ehitasin selle peale oma loo mõeldes, kuidas asjad oleksid võinud olla, kui inimest hakkab mõjutama suure raha lumm.“

Peategelane Mark on kokku pandud mitmest eri inimesest, kuid on ka selgemalt äratuntavaid tegelasi. „Milleks hakata tegelasikujusid omast peast välja mõtlema, kui nad tänaval reaalselt vastu kõnnivad,“ märkis Kull selle kohta ja lisas, et on tõesti kasutanud raamatutegelaste juures paljusid tuttavaid.

Teiste hulgas tegutseb kõrvaltegelasena meediamogul Ants Lind, kes börsil miljoneid pööritab.

„Jah, on selline tegelane küll,“ muigas Avo Kull, kuid pikemalt raamatut ümber jutustama ei hakanud.

Ent miks ikkagi kirjutada romaan pangandusest?

„See mõtte tekkis mulle tegelikult siis, kui hakkasin põhjalikumalt uurima meie pensionifondide tööd,“ lausus Kull. „Seal on osalistest tehtud tahtmatult finantsinvestorid, ilma et nad sellele niimoodi mõtleksid. Hakkasin mõtlema, et inimesed, kes on jäänud uskuma neile supermarketis räägitud jutte fondist ja sinna oma raha paigutanud, ei kujuta tegelikult ette, kuidas seda raha kasutatakse ja kuidas seda kasvatatakse. Ja kes on üldse need inimesed, kes selle rahaga tegelevad? Mida nad mõtlevad? Mida nad tahavad? Kuidas toimub kogu süsteem, kuidas hangitakse juurde raha rahvusvahelistelt rahaturgudelt? Sellest ei ole eriti kirjutatud, eriti mitte ilukirjanduses, kuid täna on see meie kõigi teema, sest me kõik loodame ju minna rahakate inimestena pensionile.“