Uue õppekavaga tabas kool kullasoont
Peaaegu kõik ettekanded eelmisel nädalal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Hollandi korraldatud kõrgetasemelisel küberkaitseteemalisel kohtumisel algasid Eesti 2007. a sündmuste meenutamisega.
“Seda oli isegi üllatav kuulda, kuid teisalt ei olnud kunagi sellist küberrünnakut ühelegi riigile ka korraldatud nagu meil pronksiöödel,” sõnas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse esimees Erki Urva.
Üritusel analüüsisid riigi ja erasektori küberturvalisuse eksperdid kogu Euroopast digimaailma trende ning nendega kaasnevaid võimalusi ja küberturvalisuse riske. Ühe osana räägiti küberkaitsest hariduse osana. Eesti ettekanne eristus kõige konkreetsemate näidete poolest ning tekitas suurt huvi.
“Meie kogemus ja tegevused on praegu juba sellised, et kui teised jäid üldisemaks, siis mul oli Eestis tehtu põhjal võimalik rääkida väga praktilist juttu, ning see oli suur üllatus, et meie haridusmaastikul nii aktiivselt küberkaitseteemadega tegeldakse,” sõnas Urva.
Igapäevase elu osa
NATO Küberkaitsekeskuse tegevust küll teatakse, aga lisaks hakati huvi tundma ka programmide vastu, nagu “Targalt internetis”, “ProgeTiiger”, “Netis sündinud”, Küberpähkli mäng ja Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitse õppekava.
Oskus digimaailmas turvaliselt liikuda on saanud igapäevase elu osaks ning elementaarsete teadmisteta ei ole enam ammu ka elektronposti haldamine turvaline, tõdes Urva. Sestap tuleb digimaailmaga arvestada aina enam ka tavalises õppetöös.
Urva sõnul on kogu maailmas väga selgelt tajutav digilõhe õpilaste ja õpetajate vahel, sest õpilased libisevad oma teadmistega õpetajatel lihtsalt eest.
“Ka meie digikoolitustel osaleb üha enam vanema põlvkonna pedagooge, kes on mõistnud, et nad ei saa ilma vajalike teadmisteta ikkagi pensionini hakkama,” märkis Urva. Täiesti omaette tasemele ollakse aga Eestis jõutud küberkaitse õpetamisel.
“Kui mullu küberkaitse suvekooli korraldasime, siis oli väga lihtne maailma tippekspertidega kokku leppida, kõik tahtsid tulla. Öeldi isegi, et varsti on sellel alal töötades juba piinlik öelda, et ei ole Eestis käinud,” märkis Urva.
Õpilaste huvi väga suur
Lihtsama küberkaitsealaste teadmiste omandamise ja tippõppe vahele jääb Eestis Põltsamaa ühisgümnaasiumi küberkaitsealane õppekava. Viimati sai kool palju tähelepanu siis, kui neid külastas ja andis tunni Ieva Ilves, kes tunnustas kooli ettevõtlikkust olulise teemaga tegelemisel.
Praeguseid selle ala arenguid vaadates võib tõdeda, et Põltsamaa gümnaasium on oma uue õppesuuna arendamisel tabanud kullasoont.
Eriti rahul on kool sellega, et kuigi toetust selleks ei antud, leiti ikkagi võimalus, kuidas õpilastele anda ka drooniõpetust, mis on riigikaitse seisukohast muutunud oluliseks teemaks.
Gümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson ütles küberõpet tutvustades, et õpilaste huvi oli algusest peale suur, sest tegu on uue, samuti sisuka ja olulise alaga ning neid on innustanud ka meedia suur tähelepanu. Rahul on ka vanemad. “Oleme tõepoolest tabanud olulise teema, seda on näha ja tunda sellest, et meid palutakse üha enam oma kogemust tutvustama ning meie juurde tuuakse erinevaid väliskülalisi,” märkis Mikson.
Irooniline on see, et kuigi projekt saab üha enam kiita, on paljud asjad jäänud kooli enda hooleks: nii keeldus kaitseressursside amet andmast toetust droonide jaoks, leides, et need ikkagi riigikaitsega seotud pole. Ka tuli koolil endal leida toetajatega koostöös võimalus IT-taristu väljaehitamiseks, sest nende koolile selleks raha ei antud. “Võib öelda, et saime vabariigi koolidest ühe parima IT-taristu tänu sponsoritele ja heale õnnele,” tõdes Mikson. Kool on aga oma visiooni uskudes visalt edasi rühkinud ning peab võetud suunda ainuõigeks.
“Internetiajastul on turvalisuse küsimused väga olulised. Praegune noor peab teadma, kuidas teisi ohustamata käituda ja tegutseda ning peaks oskama ka ennast kaitsta. Lisaks on vaja spetsialiste n-ö kübersõja tarvis,” sõnas Mikson. “Mida varem selle teemaga tegelda, seda paremad spetsialistid saame. Kui meie koolist mõnigi tuleb, siis on suur asi.”
Sõnum on Miksoni sõnul seegi, et Kaitseliidu küberkaitse üksusest on selgelt märku antud — küberkaitse õppesuuna läbinud poistel on kaitseväkke minnes oma koht juba olemas.
