Riigikontroll: kalatootmisse pandud miljonid pole kodumaist kala toidulauale toonud

Riigikontrolli hinnangul pole Euroopa Kalandusfondi rahastamisperioodi 2007–2013 toetused aidanud olulisel määral suurendada Eesti vesiviljelustoodangut, s.t kasvatada tehislikes tingimustes suuremal hulgal kala ja vähki. Vaatamata tootmisvõimsuste kasvule on vesiviljelustoodang vähene ning omamaine toodang ei jõua tarbijani.

Maaeluministeerium on Euroopa Kalandusfondi vahendusel toetanud vesiviljelustootmise arendamist, aidates ettevõtetel rajada nüüdisaegseid tootmishooneid ja võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid. Kalakasvatamine ei ole aga nõudluse ega olemasolevate tootmisvõimsustega suutnud sammu pidada. Eesti vesiviljelustoodangu siseturu mahuks on hinnatud 4000–4500 tonni aastas ning saavutatud on eesmärk suurendada tootmisvõimsust (2015. aastal oli Eesti koguvõimsus ligikaudu 4300 tonni), mis võimaldaks kasvatada kala kordades rohkem. Ent kodumaine tootmine on kõmne aasta (2004–2015) jooksul kasvanud vaid 400 tonni võrra ning jäänud 800–900 tonni juurde. Seetõttu sööb eestimaalane jätkuvalt peamiselt põhjamaist importkala.

Riigikontroll leidis, et tootmisvõimsustest tunduvalt väiksema toodangumahu põhjuseks on peamiselt see, et uued kasvandused ei tööta täisvõimsusel ning kalade kadu kasvandustes on suur. Kalade tervise eest vastutab küll kalakasvataja, kuid riigikontrolli hinnangul ei ole maaeluministeerium piisavalt panustanud veterinaar- ega nõuandeteenuste arendamisse olukorras, kus vastav teenus Eestis praktiliselt puudub.

Euroopa Kalandusfondi toetusraha on ahvatlenud ettevõtteid vesiviljelusprojekte arendama ka siis, kui neil endil on nappinud projekti rahastamise võimekust ja ka kogemusi. Vesiviljeluse investeeringutoetuse eelarvest pool (ca 8 miljonit eurot aastatel 2007–2013) jäi projektide katkestamise tõttu toetusena kasutamata ning oluline roll selles oli omaosaluse puudusel.

Ettevõtjad ise tõdevad tagasilöökide põhjusena ka vähest kogemust uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ning vigu projekteerimisel ja ehitusel. Riigi roll on siinjuures toetuste hindamise kaudu aidata valida välja edukamaid projekte. Riigikontroll leidis, et toetatavate projektide hindamisel ei olnud eelistuseks projektide teostatavus ega sisuline kvaliteet, kuna meetme määruses toodud hindamiskriteeriumid ei olnud seotud projektide potentsiaalsele edukusele hinnangu andmisega.

Analüüs näitas, et vesiviljelusettevõtete majanduslikule toimetulekule pole toetused veel mõju avaldanud. Võrreldes toetust saanuid nendega, kes toetust ei olnud taotlenud, ei täheldatud vaadeldud majandusnäitajate puhul statistiliselt olulist mõju mitte üheski. Ettevõtete paremat toimetulekut on pidurdanud ka vähene tootearendus ja napp ühistegevus, mis aitaks pürgida sise- ja välisturgudele.

Riigikontroll rõhutab, et kalakasvatuse arendamisele seab lisaks majanduskeskkonnale olulisi piiranguid ka looduskeskkond, mistõttu on vaja kasutada tootmisviise ja tehnoloogiaid, mis võimaldavad kasvanduste keskkonnakoormust maksimaalselt vähendada. Seda on ka toetuste määramisel arvestatud. Samas ei ole kehtiv keskkonnatasude süsteem kalakasvanduste suhtes hästi rakendatav ega suuna kasvandusi keskkonnakoormust vähendama.

Tootmisvõimsuste olemasolu on loonud eeldused vesiviljelustoodangu kasvuks, kuid selleks, et tehtud investeeringuist oleks kasu ning kogu vesiviljelus oleks konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik, soovitab riigikontroll riigil, eelkõige maaeluministeeriumil, pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele: millele ja mis tingimustel raha antakse; kuidas aidata edendada eksporti ning ühistulist tegevust, et toodangut oleks lihtsam väärtustada ja turustada; täpsustada, kuidas soovitakse arendada uusi vesiviljelusesuundi (nt mahe- ja merevesiviljelust) ning seada tulemuslikkuse mõõtmiseks ka sobivad mõjunäitajad.

Varasem audit

Riigikontroll auditeeris, kas Euroopa Kalandusfondi perioodi 2007–2013 vesiviljelustoetused on aidanud suurendada vesiviljelustoodangu mahtu keskkonda kahjustamata.

Kulutatud miljonid ja kesine tulemus

• Vesiviljeluse ergutamiseks on raha kulutatud miljoneid, kuid tulemus on kesine. Pool rahast ehk ligi 8 miljonit eurot jäi vesiviljeluse toetusena kasutamata, paljud projektid katkestati, sest omaosaluse tarvis tootjatel raha polnud.
• Kalatootmisvõimsusi on Eestis ligi 4300 tonni, tegelik toodang on vaid 800–900 tonni. Valminud kasvandustes pole toodang suurenenud, kuna kalade kadu on suur.
• Toetust saanud ettevõtete majanduslik toimetulek ei erine nendest, kes toetusraha ei saanud. Toetatavate projektide hindamisel ei olnud eelistuseks projektide teostatavus ega sisuline kvaliteet. Maaeluministeeriumi eesmärk oli tootmisvõimsuste saavutamine, samas näitab vesiviljeluse tulemuslikkust reaalne kala kohalikul toidulaual, kuid omamaist kala seal eriti ei ole.

Allikas: Riigikontroll

Auditis käsitleti peamiselt Euroopa Kalandusfondi perioodi 2007–2013. Sel perioodil taotles vesiviljelusse investeerimise toetust 44 ettevõtet 64 projektile. 2/3 neist projektides viidi ellu ning nende tarvis maksti välja kokku 8,4 miljonit eurot toetust. Lisaks andis Maaelu Edendamise Sihtasutus nende projektide tarvis riigi garanteeritud laenu 5 miljoni euro ulatuses.

Eestis on 50 suuremat vesiviljelusettevõtet, kes kasvatavad kala ja/või vähki. Peamiselt kasvatatakse suurt vikerforelli (70% kalatoodangu müügimahust), väiksemas mahus karpkala, angerjat, siiga, siberi tuura ja vene tuura; vähesel määral vähki.