Murakaid ja maasikaid tänavu ei tule, küll aga sinikaid ja mustikaid

Milliseks kujuneb tänavune metsamarjasaak, seda igaüks vaadata-ennustada ei oska. Maaleht.ee uuris, mida rabad ja metsad praegu näitavad, Eesti Maaülikooli metsabotaanikult ja marjateadlaselt Taimi Paalilt.

"Just praegu tulin tudengitega Järvselja lähedalt rabast ja seal oli näha, et murakasaaki suurt ei tule. Taimed on juba ära õitsenud, peaks olema hulgaliselt viljaalgeid, aga pole eriti," kirjeldab Paal nähtut.

Raba nägi marjateadlase sõnul üldse suhteliselt armetu ja kuivanud välja. Jõhvikas siiski õitses kenasti ja saak peaks tulema keskmine.

"Sinikas, hea mari, mida meil palju ei korjata, peaks aga tänavu korraliku saagi andma. Ja mustikat tuleb laiguti keskmisest kõvasti rohkem. Õitsemise ajal öökülma polnud ja see on hea," selgitab Taimi Paal.

Vihm aga kuluks ära kõigile metsamarjadele. Kui lähiajal sademeid ei tule, siis saagi valmimine hilineb - põud pidurdab marjade küpsemist.

"Mustikat on siin Järvselja kandis kõige varem korjata saanud juba jaanipäeva paiku. Tänavu aga mitte varem juuli esimesel-teisel nädalal," pakub Paal.

Seda, mis liivastes männikutes mustikaga kuiva mõjul juhtunud on, marjateadlane öelda ei oska. Igaüks peab ise vaatama minema. Tema pole tänavu kevadel sellisesse metsa veel sattunud.

Ka pohl õitseb uljalt, terve metsaalune valendab. Aga kobarad on väikesed, 3-4marjalised. Tolmeldajaid lendleb hulgaliselt, seega peaks saaki ikka tulema.

"Metsmaasikas on küll kõvasti kannatada saanud, eriti kuivemates kohtades. Marjad on juba poolvalmis ja kuivast krimpsus," räägib Paal, kuid möönab, et niiskemates paikades võivad maasikad alles õitseda ja saak tuleb kindlasti parem.

Vaarikavarred on tänavuse lumeta talvega paljudes paikades päris tugevasti kahjustada saanud. Lõuna-Eestis siiski mitte väga ning marju peaks noppida saama küll.

Lõpetuseks lisab teadlane, et tänavu võiks marjahuvilised pilgud hoopis marjatalude kultuurmustikate poole pöörata - need õitsevad väga kenasti ja saak tõotab tulla eriti rikkalik just madalama kasvuga hübriidsortidel.

"Tegelikult korajatakse Eesti metsadest ni vähe marju, et jaguma peaks kõigile soovijatele. Oleks vaid korjajaid. Enamiku marjadest söövad meil lõpuks ikkagi ära metsloomad-linnud," sõnab Taimi Paal.