Bakalaureusetöö: Eesti kliimasse sobivat kvaliteetset ehitusmaterjali saab otse põllult
“Passiivmaja jaoks sobiv materjal kasvab meie põldudel!” on Tartu ülikooli materjaliteaduste bakalaureus Artur Pata pärast lõputöö kaitsmist veendunud. “See on soojapidavam kui kergplokid, kiiresti taastuv, kohalik ja odav,” ütleb ta. “Igaüks on võimeline sellest ehitama mitmekorruselisi kandvaid seinu.”
Jutt käib põhust ehk teraviljade vartest, mis pakitakse pärast viljakoristust tavaliselt põhurullideks või -pakkideks. “Viimased näevad välja nagu suured tellised ja sarnaselt tellistega saab neist ka seinu laduda,” selgitab Artur Pata. “Sõltuvalt soovitud välisilmest ja kohalikust kliimast, on võimalikud erinevad viimistlused, alustades savikrohvist ja lõpetades puitvoodriga.”
Pata uuringu järgi võib põhupakkidest ehitatud sein vastata rangetele passiivmaja standarditele. Kuna passiivmajad on kütteenergia poolest ligi kümme korda energiatõhusamad praegustest majadest, tähendab see märkimisväärset rahasäästu igakuistes arvetes.
