Vähipüügilubade müük algab 1. juuli hommikul
Kõige lihtsam on kalastuskaarti taotleda müügikeskkonnas www.pilet.ee, kuhu tuleb eelnevalt kasutajakonto luua. Need, kellel on konto olemas, saavad end taotlemiseks paremini ette valmistada eelnevalt kontrollides, kas neil on varasemad püügiaruanded esitatud ning kasutajaprofiilis kõik kohustuslikud andmeväljad (e-post, telefoni number jt) täidetud. Pärast kalastuskaardi ostu sooritamist tuleb kindlasti vajutada "tagasi kaupmehe juurde" nuppu, mis kinnitab ostu lõplikult.
Kalastuskaardi taotlusi saab esitada ka Keskkonnaameti regionaalsetes kontorites, mille kontaktid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel.
Tasu ühe püügivahendi (vähimõrd või vähinatt) eest on 3 eurot. Vähipüügi tulemuste kohta tuleb esitada aruanne viie ööpäeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest.
Vähipüük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini 2016. Võrreldes varasemate aastatega on tänavu püügilubade taotlemiskorda muudetud Saaremaal ja Hiiumaal, kus möödunud suvise madalvee tõttu jõevähi varu kannatas. Et võimalikult suur hulk tahtjaid jõevähki siiski püüda saaks, on Saare-ja Hiiumaal ühel isikul võimalik osta püügiõigus vaid üheks püügiööks omal valikul ühe kuni viie vähipüügivahendiga.
Vähikatku leviku tõkestamiseks on 2016. aastal jõevähi püük keelatud Saaremaal Põduste jões, Laugi peakraavis ja Riksu ojas ja Riksu lahel, Harju maakonnas Jägala jões ja selle lisajõgedes ning Vääna jões. Põlva maakonnas on keelatud jõevähi püük Lutsu jões ja Värska lahes.
Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist kuni laka (karvakeste) lõpuni on 11 cm, väiksemad jõevähid tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi. Kui tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust teavitada esimesel võimalusel Keskkonnaametit.
Eelmisel aastal müüdi limiit välja Hiiumaal, Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal, Harjumaal ja Raplamaal.
