Megane, ka niisama sõitmiseks
Ei, ma ei ütle, et taga istuda ei saa, seda mitte. Kui sättisin juhi tooli enda vajadustele vastavaks ja seejärel istusin nn enda taha, jäi põlvede ja istme seljatoe vahele kaks sentimeetrit. Piisav, aga mitte ülemäära mugav. Pearuumi on seejuures rohkesti.
Juhi kohal on aga mõnus, seda ka mitmesaja kilomeetri pärast. Sinul ja kõrvalistujal on piisavalt ühisvälja, aga ka omaette olemise võimalust – nii on hea vahel ka lihtsalt lusti sõita ja samal ajal omavahel suhelda.
Näidikutepaneel näib piisavalt loogiline, süütevõti, mille Renault vahepeal muutus lihtsalt liistakuks, on saanud tagasi oma kunagise soliidsuse. Käsi istub käetoele, üksteise taga asuvad topsihoidjate puhul tuleb lihtsalt meelde jätta, kumma tops on ees-, kumma tagapool.
Meil seisis ees ööbimisega reis, kuhu kavatsesime kaasa võtta tekid-padjad – üks väga suur kott sai neid täis. Siis korralik plastikkast, millega tavatseme mitmesuguseid esemeid maale talvituma viia. Seejärel külmakast, et midagi jahedana külakostiks kaasa võtta (toidukraam) või maalt tuua (moosid sügavkülmast). Ning siis veel üks keskmine kott seljariietega.
Vaatamata eelhäälestusele mahtus kogu see kraam pakiruumi. Suuremad pakid põigiti, väiksemad nende kõrvale ja kukile. Vägev! Veel vägevamaks muudab selle asjaolu, et põhjakatte alla mahub ka varuratas. Pakiruumi seinas leidub aga mitmeid konkse ja aasasid, kuhu poekoti sangad kinnitada.
Prooviautot vedas (üles ümardatult) 1,5 liitrine diiselmootor, 81 kW. 1,3-tonnise tühimassiga autot tõmbas ta täiesti parajal määral. Kuus käiku andsid võimaluse viia keskmine kütusekulu 4,3 liitrini 100 km kohta. Oleks eks madalamalegi viinud, tehnilised andmed seda lubavad, aga tihti ununes kuues käik sisse lülitamata.
Kiirenduse puhul saab auto algne tarmukus kusagil otsa, sajakilomeetrise tunnikiiruseni jõudmiseks kulub üle 11 sekundi.
Prooviauto hind oli 17 990 eurot. Arvestades mõnusalt ja pigem kokkuhoidlikku kulgemist: mõistlik.
Ahjaa, ilu vaataja silmades. Parajalt sile ja sädelev, olles üks näide selle kohta, et kunagi loodud mudeli nurkade pidev lihvimine võib kaasa tuua omalaadse täiuslikkuse. Kerele (või keresse) disainitud jooned tekitavad tunde, et küll selle auto ümber võiks tuul kenasti tuhiseda. Aga sisse see mühin ei kostnud, vähemalt häirival määral küll mitte!
