„On juba praegu näha, et jahimehed püsivad küttimise graafikus ka sel jahihooajal. Vaatamata sellele, et suurem metsseajahi hooaeg pole veel alanud, on ka juba sellel jahiaastal kütitud üle viie ja poole tuhande metssea, sealhulgas etteantud mahus metsseaemiseid.“

Lisaks metssigade arvukuse vähendamisele tegelevad jahimehed aktiivselt ka surnult leitud metssigade korjuste kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest, mis on viiruse loodusliku kontsentratsiooni vähendamiseks küttimisega samaväärselt oluline. Kokku on jahimehed veterinaar- ja toiduametiga sõlmitud lepingute alusel matnud üle 3000 metsseakorjuse, neist 2016. aasta jahihooajal poole aasta jooksul juba pool tuhat.

Margus Puusti sõnul kinnitavad nii küttimisnumbrid kui ka maetud sigade arv, et jahimehed täidavad riigi poolt seatud ülesandeid kohusetundlikult, mistõttu puudub vajadus täiendavate jõudude kaasamiseks. Seakasvatajate väide, nagu ei suhtuks jahimehed probleemi piisavalt tõsiselt, on Puusti hinnangul avalikkust eksitav. „Üksteise alusetu süüdistamine ei aita katku piiramisele kaasa. Pigem tuleks meil seljad kokku panna ja vaadata, mida meist igaüks saaks oma sektoris veelgi paremini teha,“ ütles Puust.

Seakatku tõrjumiseks metsast on lisaks metssigade küttimisele ning metssigade korjuste loodusest kõrvaldamisele, jahimeeste ülesandeks ka seakatku proovide võtmine kõigilt riskipiirkondades kütitud metssigadelt ning ennetavate bioohutusmeetmete rakendamine nakkusohtliku materjaliga ümberkäimisel. Juhiseid ja koolitusi on jahimehed selleks saanud riigilt.

Eesti Jahimeeste Selts on 90 vabatahtlikku jahindusorganisatsiooni ühendav katusorganisatsioon, kuhu kuulub üle 11 000 jahimehe.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid