Rae vald läheb taas Peipsiääre sibulakasvatajatelt sibulaid ostma
"Plaan on Peipsiveerest ära tuua 10 tonni sibulaid," rääkis Maalehe veebile Rae valla ajalehe toimetaja Signe Heiberg. "Sain just värsked andmed, et 9000 kilo tellimusi on juba koos."
Lisaks Rae vallale korjatakse sibulasoove ka Kiili vallas ning ka Viimsi vald on plaaninud samalaadse ettevõtmisega välja tulla.
"Rahvas on ise olnud väga aktiivne, nad on ise seda aktsiooni väga tahtnud. Loomulikult on ka aitamise pool väga tähtsal kohal, inimesed tunnevad, et saavad head teha ja kodumaist sibulat osta. Nõudlus muudkui kasvab," lausus Heiberg.
Sibulateel tuleb puhvetite päev ja sibulalaat
MTÜ Sibulatee esindaja Liis Pärtelpoeg rääkis Maalehele, et tänavune saak on keskmine, seda just ilma tõttu, mis ei soosinud sibulate kasvamist. "See on küll õunte pealt ennustamine, aga niipalju sibulaid ikka peaks olema, et 17. septembril toimuval sibulalaadal ja Sibulatee puhvetite päeval kõikidele tahtjatele jaguks," sõnas ta.
17. septembril avatakse Sibulateel üheks päevaks ägedad hoovid ja õued, et teha ruumi puhvetitele. Pakutakse head ja paremat nii kohapeal nautimiseks kui kaasa ostmiseks. Koju kaasa saab tõenäoliselt minna nii õunamahla kui isetehtud mooside-hoidiste-purgisalatitega. Samal päeval ka Varnja sibulalaat, kust saab endale talvesibula varud kaasa soetada.
Puhvetid kulgevad mööda Sibulateed. On kohti, kus on need riburada peaaegu et reas ja on kohti, kus menüü nautimiseks tuleb veidi pikem teekond ette võtta. Suurem osa puhvetitest on avatud kell 11-16. Aga ka neid, mis avavad kas kell 10 või sulgevad kell 18. Kõigis puhvetites ootab rõõmus pererahvas, kes on selleks päevaks endale sõbrad ja sugulased appi kutsunud ja ootavad teid külla. Kaasa tuleb võtta sularaha, sest kaardiga maksta ei saa.
Mis teeb Peipsi sibula nii eriliseks?
Peipsi sibul pärineb Venemaalt vanausuliste toodud kolme sibulasordi segust. “See on rahvaselektsiooni sort, mis perekonniti pisut erinev,” on Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ingrid Bender varem maalehele rääkinud. “Pered kasvatavad seemnematerjali ise, naabritega ei vahetata.”
Silma järgi saab meie menukaid sibulaid teistest eristada selle alusel, et rahva seas arenenud sordi viljad on kirjud ehk osa on kollasemad ja teised punasemad.
Peipsi sibula fenomeniks peab Ingrid Bender suuresti piirkonda, kusjuures mitte ainult geograafilises mõttes, vaid ka liivaste muldade poolest. “Liivased mullad on sibulatele sobivad,” nentis ta. Aeg-ajalt on üleujutused, kuid sibul tahab niiskust. Kui kasvatajad teevad kõrgpeenraid, ei jõua seisev vesi sibulani, kuid lai ja kõrge peenar hoiab hästi niiskust. Liivased mullad on muidu põuakartlikud.
