Reformihirm: kuidas meie hääl jõuab otsustajateni?

Raplamaal on haldusreform muu Eestiga võrreldes üsna eduliselt kulgenud, põhimõtteliselt on olemas kõik eeldused, et riigi poolt kehtestatud tähtajaks saadakse sellega ka ühele poole.

Rapla maakond, toonane rajoon loodi 1950. aastal Harju, Paide, Pärnu ja Haapsalu rajoonide maadest. Tegemist on seega nõukogudeaegse haldusüksusega. Kas nüüd nendel ajaloolistel põhjustel või mitte, aga igatahes näib Raplamaa omavalitsustel olevat selge pilt, kes kellega leivad ühte kappi panna soovib. Läbirääkimiste praeguses faasis on põhjust arvata, et praegusest Raplamaast jääb järele kolm omavalitsust – Kohila vald, kus juba praegu küünib elanike arv 7000 kanti, Märjamaa ja Vigala valla baasil moodustatav omavalitsusüksus ja ülejäänud Raplamaa valdadest loodav ühendvald.