Saaremaal leitud metsseakorjusel tuvastati seakatk

Ehkki ametlik otsus, kuidas sigade Aafrika katk Sakla farmi sattus, ei ole veel lõplikult vormistatud, rahustas maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop, et tegemist ei ole sabotaažiga.

“See oli tegelikult aja küsimus, millal katk Saaremaale jõuab,” pidi professor Viltrop kahjuks Meie Maale tõdema.

Hiljuti Sakla farmi lähistelt leitud metsseakorjuse kohta ütles Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson, et metsseakorjuselt võetud proov oli laboris analüüsimisel ja osutus positiivseks.

Proov võeti 24. augustil Pihtla vallast Matsiranna külast leitud metssea laibalt. Samast piirkonnas rohkem surnud metssigu leitud ei ole. Korjuse olukorra kohta on analüüsi tulemustes märgitud “roiskunud”.

„See positiivne leid tähendab, et seakatk on nüüd ka Saaremaa metsa levinud. See omakorda toob kaasa järelevalvesüsteemi muutumise, kuna edaspidi uuritakse kõiki kütitud metssigu ning tehakse pidevat seiret taudistunud ala kodusigade hulgas,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Siiani võeti Saaremaal proove kahelt protsendilt kütitud metssigadelt. Seni pole metssigadelt saartel sigade Aafrika katku tuvastatud.

Metsseakorjuse leidsid jahimehed kolmapäeval Sakla külas asuvast seakatkuga nakatunud seafarmist mõne kilomeetri kauguselt.

Sigade Aafrika katku nakatunud metssiga tähendab Kalda sõnul seda, et ka Saaremaal hakkavad kehtima piirangud vastavalt kehtestatavatele tsoonidele.

„Saaremaal tuleb nüüd veelgi hoolikamalt järgida bioohutusmeetmeid metsas, eriti jahimeestel, et vältida viiruse levikut nii metsas kui metsast välja,“ ütles Kalda. Nakkusohtlikuks loetakse nii surnult leitud kui kütitud potentsiaalselt viirust kandvaid metssigu, nende sisikondi, nahka ja nende eritistega kokkupuutunud materjali.

Sel aastal on Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud 1044 metsseal, neist 440 on kütitud ja 604 on leitud lõpnuna (23. augusti seisuga).