Stockholmis tähistavad rootsieestlased muinastulede ööd Djurgårdenil Vabaduse värava juures
Läänemeri on olnud teeks vabadusse mitmekümnetele tuhandetele inimestele ja Rootsi rannik on olnud vabaduse väravaks. Paljud neist 1944.a. paadipõgenikest, kelle tänuavaldust Rootsi rahvale see ausammas endas kätkeb, ei näinud Eesti taasiseisvumist ega saanud kunagi naaseda vabasse Eestisse.
Muinastulede öö langeb sellel aastal kokku tähtpäevaga, mil Rootsi taastas diplomaatilised suhted Eesti, Läti ja Leeduga - 27. augustil 25 aastat tagasi. Selle juubeli puhul kogunetakse ”Vabaduse värava” juurde, et üheskoos vabadusest laulda ja jagada üksteisega oma mälestusi ja emotsioone – kus sa olid ja mida tegid 20. augustil 1991.
Eesti kujuri Matti Variku poolt valmistatud monumentaalne 8 m kõrgune hallist graniidist kitsa piluga mäestussammas – Vabaduse värav – õnnistati sisse ning anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. Mälestussamba avamistseremoonial ütles Tema Majesteet Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf oma kõnes järgmist:
Meenutagu Vabaduse värav Eesti rahva julget võitlust demokraatia ja õigluse eest ning olgu see monument tunnistuseks meie kahe rahva lähedusest.
Värava kahele küljele on graveeritud eesti ja rootsi keeles tekst:
VABADUSE VÄRAV
EESTLASTE JA EESTIROOTSLASTE TÄNU ROOTSI RAHVALE ANNO 1994
TULIME VÄIKESTES PAATIDES ÜLE MERE PAKKU TERRORI JA DIKTATUURI EEST. MEID JÕUDIS KOHALE KOLMKÜMMEND TUHAT MEEST, NAIST JA LAST – TÖÖLISI, KALUREID, TALUPOEGI, HARITLASI… MEID KOHELDI HÄSTI, ME SAIME TÖÖD, RAJASIME KINDLUSTUNDES KODUD JA PEREKONNAD. ME EI UNUSTANUD KUNAGI MAAD, KUST OLIME SUNNITUD LAHKUMA JA ME TÖÖTASIME TA VABADUSE HEAKS.
OLGU VABADUSE VÄRAV TUNNISTAJAKS ROOTSLASTE INIMLIKKUSELE JA SALLIVUSELE NENDE SUHTES, KES OTSISID VARJUPAIKA KURJAL AJAL JA MEENUTAGU TA ÜHT RAHVAKILDU, KES SIIN LEIDIS ENDALE UUE KODU.
EESTLASED JA EESTIROOTSLASED ROOTSIS
1944-1994
