Napp häälteenamus põhiseaduskomisjonis: Kõpu valla vaidlustatud haldusreformi seaduse paragrahvid on põhiseadusega kooskõlas

Riigikogu põhiseaduskomisjoni hinnangul on Kõpu valla poolt vaidlustatud haldusreformi seaduse paragrahvid põhiseadusega kooskõlas ning vastava arvamuse edastab komisjon ka Riigikohtule.

Komisjonis hääletusel olnud arvamust toetas viis ja vastu oli neli komisjoni liiget.

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet märkis, et valla poolt vaidlustati haldusreformi seaduse kolm paragrahvi, mis reguleerivad menetlustähtaegade pikkust Vabariigi Valitsuse algatamisel toimuva omavalitsuste ühendamise korral ning üks paragrahv, mis näeb ette, et omavalitsustele ei maksta ühinemistoetusi, kui ühendamine viiakse läbi Vabariigi Valitsuse algatusel.

„Komisjoni enamus leidis, et vaidlustatud paragrahvid ei ole põhiseadusega vastuolus,“ ütles ta.

Laaneti sõnul on haldusreform Eesti inimestele ja Eesti riigile vajalik, sest aitab luua võimekamaid ja elanikele paremaid teenuseid pakkuvaid omavalitsusi.

„Elu on viimase kümne aasta jooksul näidanud, et kui jääme ootama ainult omavalitsuste vabatahtlikku liitumist, siis neid liitumisi toimub väga vähe ja haldusreformiga soovitavad eesmärgid jäävad saavutamata,“ lisas ta.

Kõpu vald esitas tänavu juulis Riigikohtule taotluse hinnata haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele, sest pidas mitut haldusreformi seaduses olevat paragrahvi põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse vastu 7. juunil. Seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega otsustada omaalgatuslik ühinemine ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Järgmise aasta veebruaris algatab Vabariigi Valitsus aga nende valdade ja linnade ühendamise, kelle elanike arv ei vasta miinimumsuuruse kriteeriumile ja kes ei ole otsustanud ühineda omaalgatuslikult. Ühinemised viiakse läbi 2017. oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogude valimise käigus.

Minister Aas: haldusreformi läbiviimise tähtajad on põhiseadusega kooskõlas

Haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas ning reformiga venitamine ei ole enam Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides.

„Pikalt veninud haldusreform peab saama ühel hetkel oma lahenduse. Me ei saa reformide tegemist pidevalt edasi lükata ja takerduda lõpututesse vaidlustesse,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. „Haldusreformi venimine, tähtaegade lükkamine kaugesse tulevikku ja erakorraliste valimiste korraldamine ei ole Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides,“ lisas minister

Kuigi õiguskantsler viitas, et sundühendamiste tähtajad on liiga lühikesed, lähtub haldusreformi seadus seni kehtinud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest, mille kohaselt peavad omavalitsuste ühinemistega kaasnevad tegevused olema valitsuse algatatud ühinemistel teostatud hiljemalt 120 päeva enne uue volikogu valimisi.

Tähtaegadega on järgitud ka loogikat, et alates haldusreformi seaduse jõustumisest 1. juulil 2016 on kõigil omavalitsustel olnud võimalik algatada haldusreformi eesmärki järgides ühinemisläbirääkimisi ja teada, mis tingimustel valitsus algatab nende ühendamise miinimumsuuruse kriteeriumile vastavaks. Seega on omavalitsustel aega, et vältida sundühendamise etappi sattumist.

Haldusreformi põhiseadusele vastavust on analüüsiga kinnitanud ka Eesti õigusteadlane ja põhiseaduse väljatöötaja Jüri Raidla, kes esindab selles küsimuses riigikohtus valitsust.

Raidla toob oma vastuses riigikohtule välja, et haldusreformi seaduse ajaraam lõpetab liigsete viivitusteta isikute põhiõiguste tagatust kahjustava ning kohalike omavalitsuste toimetulekut pärssiva olukorra. Teiselt poolt võimaldab haldusreformi ajaraam vältida valimiste perioodi vahelise haldusterritoriaalse korralduse muutusega kaasnevat segadust kohaliku omavalitsuse üksuse volikogude koosseisus ja töökorralduses. Haldusreformi toimumise sidumine volikogu valimistega tagab põhiseaduse paragrahvis 156 tuleneva volikogude nelja-aastase töötsükli.

Samuti on oluline tähele panna, et valitsus ühendab need omavalitsused, kes omaalgatuslikus etapis ei ühine ja ei vasta elanike arvu miinimumkriteeriumile. Praeguse seisuga on juba ühinemisläbirääkimistesse kaasatud 187 omavalitsust 213-st, ehk ligi 88 protsenti kõigist Eesti valdadest ja linnadest.