Järgmise aasta Läänemere kalapüügikvoodid said jagatud: räime ja kilu püügikvoot tõusis, lõhe oma vähenes
Luksemburgis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogul lepiti kokku järgmise aasta Läänemere kalapüügivõimalustes, Eesti jaoks suureneb avaosa räime ja kilu püügikvoot, vähenevad aga Liivi lahe räime, tursa ja lõhe püügikvoodid.
„Kui kilu ja avaosa räime puhul tuli seekord kokkulepe kergelt, siis tursa ja lõhe majandamise osas läksid Läänemere riikide arvamused seekord lahku ja tuli üksjagu kaubelda. Eriti keeruliseks osutus Soome lahe lõhe kvoodi jagunemine, sest jäime oma põhjanaabritega eriarvamusele. Soome soovinuks lõhekvooti vähendada 32%, meie aga mitte rohkem kui 15%. Öösel kella üheni kestnud kompromissiotsingu tulemusel väheneb see aga 20%,“ selgitas kvoodiläbirääkimistel osalenud keskkonnaminister Marko Pomerants.
Läänemere avaosa lõhekvoodi puhul nõustus Eesti enamiku Läänemere-äärsete liikmesriikide seisukohaga jätta kvoot 2016. aasta tasemele. Seega saab 2017. aastal Läänemere avaosas püüda 2020 lõhekala ning Soome lahest 1075 lõhekala.
Kilu osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku suurendada kvooti võrreldes eelmise aastaga 40%, kuid Eesti eelistas veidi väiksemat kvooditõusu, et ei tekiks olukorda, kus järgmisel aastal tuleb kvooti jällegi langetama hakata. Kilu püügikvooti tõsteti 29% ning Eesti saab järgmisel aastal püüda 29 896 tonni kilu.
Läänemere avaosa räime puhul tegi Euroopa Komisjon ettepaneku suurendada kvooti 2016. aastaga võrreldes 7% ning sellega oli Eesti nõus. See tähendab Eestile järgmise aasta avaosa räimepüügi kvoodiks 21 473 tonni.
Liivi lahe räime kvooti soovinuks Euroopa Komisjon vähendada 21%, kuid Läänemereäärsete riikide koostööfoorum BALTFISH ja seal hulgas ka Eesti seda ettepanekut ei toetanud, sest Liivi lahe räime puhul on maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tase saavutatud ning varu on juba 1990. aastatest olnud heas seisus. Lõppkokkuvõttes toetame väiksemat kvoodivähendust ehk 11%. Eestile tähendab see püügikvoodiks 14 350 tonni.
Tursavaru jaotub Läänemeres kaheks: idaosa ja lääneosa tursk. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku vähendada püügikvooti vastavalt 40% ja 90%. „Idaosa kvoodi nii suurt vähendamist Eesti ei toetanud, sest liialt suurte kvoodikärbete tegemine ei ole mõistlik. Lääneosa tursavaru on aga tõepoolest kehvas seisus ning kvoodi sedavõrd suur vähendamine meie jaoks mõistetav,“ selgitas Pomerants.
Idaosa tursakvooti vähendati lõppkokkuvõttes 25%, nii et Eesti kalurid saavad püüda järgmisel aastal 691 tonni ning lääneosa tursakvooti vähendati 56% ja Eesti kalurid saavad püüda 54 tonni turska.
