Rasvatihase poegade sünnihetk nende rändele asumise aega ei mõjuta
Lindude naasmine sigimis- või talvitamisaladele sõltub õigeaegselt alustatud rändest, mille algus aga lähtub suures osas ilmastikuoludest ja bioloogilisest kellast, kirjutab Tartu ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu veebipesas eoy.ee.
Vanemate lindude puhul võib rände ajastamisel oluline olla ka eelnev kogemus, mis aga noortel, suvel sirgunud ning sügisel esimesele rändele siirduvatel poegadel veel puudub. Millised noorlindude enda omadused võivad starti mõjutada?
Pesitsemise alguse määravad kevadised ilmastikuolud, kuid üldiselt on teadmised pesitsushooaja pikkuse ja sügisrännet mõjutavate tegurite kohta kesised. Kaugrändurite puhul kehtib seaduspära, et varasem pesitsus tähendab ka varasemat sügisrännet ning hilisemate pesakondade pojad peaksid asuma rändele hiljem. Kuigi vaid üldist rändealguse kulgu jälgides ei pruugi rände ajaline keskpunkt ehk mediaan nihkuda ning muutused rändekäitumises võivad jääda märkamatuks, võib viimase 30 aasta Lõuna-Soomes Hanko linnujaamas registreeritud tihaste rändandmetesse süvenedes näha huvipakkuvaid mustreid.
Kliima soojenedes võib põhjapoolse levikuga linnuliikide pesitsuseks sobilik periood pikeneda, mis suurendab järel- ja teiste kurnade tõenäosust. Kuna eri ajahetkedel sirgunud pojad võivad rännata erineval ajal, peab populatsiooni rändekäitumise muutuste teadasaamiseks üldise rändekäitumise asemel esmalt uurima hoopis indiviide. Et selgitada, kuidas ja kas rändekäitumine sõltub poja sünnihetkest, jälgiti Hanko linnujaamas pesapoegadena rõngastatud tihaste sügisrännet.
Selgus, et nii rasva-, sini- kui ka musttihaste pesitsushooaja algus sõltub kevadisest õhutemperatuurist – soojal kevadel pesitsevad tihased ja kooruvad pojad varem. Sügisrändele asuvad varasemate pesakondade sini- ja musttihaste pojad ligi kaks nädalat enne hilisematest kurnadest koorunud poegi; rasvatihase puhul aga sünnihetk poegade rände algust ei mõjutanud. Arvamus, et noored tihased peavad veetma konstantse aja pesitsusaladel rändeks vajaliku konditsiooni saavutamiseks, ei pea seega paika, sest kõigi liikide puhul asusid hiliste pesakondade pojad rändele märksa noorematena. Seega ei pruugi varasem pesitsemine sügisrände algust üheselt mõjutada, kuna lindude käitumist koorumise ja sügisrände alustamise vahel võivad mõjutada näiteks ka toitumisolud.
Kuna sügisrände alguse määrajana on suur roll ööpäeva pikkusel – rändekihk kasvab sedamööda, mida lühemaks muutuvad päevad – jääb rasvatihaste esimeste pesakondade poegadel rohkem aega kasvada, sulgida, rasvavarusid koguda. Hiliste pesakondade nooremas eas lahkumist võib põhjustada lõivsuhe füüsilise arengu ja rändega viivitamise vahel: sügise edenedes muutuvad toitumisolud kesisemaks ning konkurents toidu pärast kasvab nii varasemate pesakondade poegadega kui ka vanalindudega. Sealjuures asuvad hilisemate pesakondade pojad sotsiaalses hierarhias madalamal nii vanalindudest kui ka varasemate pesakondade poegadest ning seega ei ole neil põhjust rände alustamisega ka veidi kehvemas konditsoonis (näiteks vähem sulginuna) venitada.
Uuringu tulemusena võib tõdeda, et tihaste rändekäitumise tuvastamiseks tuleks lisaks üldisele lindude rändele jälgida võimalusel ka indiviidide rännet.
