Orava võidaks vabatahtliku ühinemisega üle 150 tuhande euro

Põlva maavanem Igor Taro kohtus sel nädalal Orava vallavolikogu liikmetega, et rääkida vabatahtliku ühinemise eelistest. Mõni volikogu liige avaldas muret seoses plaaniga liikuda Vastseliina võimu alla.

"Miks on meil tarvis Vastseliinaga liituda, kui see jääb meie inimeste käimisest täiesti kõrvale?“ küsis enne istungi algust volikogu liige Leonid Priimägi. Volikogu liikmed arutasid mõne aasta eest läbiviidud rahvaküsitlust, kus enim poolehoidu kogus hoopis ühinemine Lasva vallaga.

Maavanema Igor Taro sõnul on Orava valla tõmbekeskusena kindlaks tehtud Võru linn. Ideaalseks lahenduseks pidas maavanem sellist, kus Orava vald saanuks moodustada Võruga enam kui 11 tuhande elanikuga valla. Paraku on Võru vald võtnud selles suhtes eitava positsiooni ning see välistabki Orava valla jaoks ideaalse lahenduse võimaluse.

„Küsimus on selles, et kui haldusreform on meie jaoks vältimatu, siis kuidas tulla sellest välja võimalikult parema lahendusega inimeste jaoks,“ alustas maavanem. „Otsustamine on praegu volikogude kätes ning ainsaks tingimuseks on seadusest tulenev 5000 elaniku alampiir.“

Rõuge või Räpina

Orava valla liitumisega Vastseliina valla osaks jääks elanike arv alla 3000 ning sel juhul algatab valitsus 15. veebruaril sundliitmise. Kui kohalikud volikogud lähinädalatel kriteeriumile vastavat ühinemist ei algata, kaob uuest aastast võimalus asjade edasist kulgu mõjutada. Volikogu poolt kõlas küsimus, mis saab siis, kui Vastseliina vald sundliidetakse Võrumaa lõunaosa ehk Rõuge vallaga. „Seda võimalust ei saa paraku välistada ning võib ühel hetkel saada reaalsuseks. Ma ei usu, et Orava inimesed on arvestanud sellega, et nende vallakeskus tuleb hoopis Rõugesse,“ nentis maavanem.

Kriteeriumi täitmise puhul on ühinemistoetus vähemalt 300 tuhat valla kohta. Kuna ühinemisel Vastseliinaga kriteeriumi ei täideta, loodab vallavanem 150 tuhandele. Küsimusele, kas 150 tuhat eurot on vallale suur summa, vastas vallavanem Riina Sabalisk: „See on meie vallale väga suur raha.“ Just sellisest summast võibki sundliitmise korral Orava vald ilma jääda.

Samas pole Orava ja teiste kriteeriumit mittetäitnud omavalitsuste olukord sugugi lootusetu. Oktoobrikuus on võimalik taastada läbirääkimised neil suundadel, kus kriteeriumi täitmine on võimalik. Kui Lasva suunda toetas Orava valla 36 elanikku, kuid sinna ühinemine pole võimalik, siis Värska ja Veriora valdasid kokku 30 inimest ehk rohkem kui Vastseliinat. Värska ja Veriora valmistavad ette ühinemist Räpinaga ning naabritega koostööd tehes tuleks nii elanike alampiiri kriteerium täis, kui ka kopsakas ühinemise toetus, mille eest saaks Orava valla inimeste heaks palju ära teha.

Jõuab tegutseda

„Rahast peaksin oluliseks siiski võimalust vabatahtliku ühinemisega kindlustada inimeste jaoks oluliste teenuste toimimine. Sundliidetavate valdade puhul ükski kokkulepe enam ei kehti,“ märkis maavanem oma ettekandes.

Lisaks sunniga kehvemasse olukorda sattumisele mõjutab seadusenõudest väiksem elanike arv ka valla võimalusi taotleda riigilt raha oluliste asjade jaoks: alates lasteaedadest kuni eakate ja vähekindlustatud inimeste sotsiaalteenusteni. Kriteeriumide mittevastavatele omavalitsustele pärast 1. jaanuari 2017 rahataotlusi esitada ei võimaldata. See oli volikogu liikmetele uudiseks ning pani olukorrale mureliku pilguga vaatama.

„Aga mis on siis meie lahendus?“ küsis volikogu liige Jaanus Hakk. Taro sõnul oleks mõistlik lähtuda Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni soovitustest ning asuda läbirääkimistesse nendega, kus saab seaduse kriteeriumid täita.

„Olen maavanemana Orava inimeste poolel ja pärast tähtaja kukkumist pole mul võimalik teid enam aidata. Minu ainus eesmärk on julgustada teid ja anda edasi olulist informatsiooni valitsuse tegevusest, et ennetada tagajärgi, mille võib tuua üks valearvestus,“ sõnas Taro lõpetuseks.