Ivari Padar: Meie põllumehed on konkurentsivõimelised ka top-up `ita
Juba mitmendat nädalat ringleb Riigikogu maaelukomisjoni liikmete vahel mahukas Eesti Maaülikooli teadlaste uuring, mida veel täpsustatakse ja täiendatakse. Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar ei soostunud küll täpseid andmeid veel avalikustama, samas kergitas ta uuringult veidi saladuseloori.
Padar selgitas, et uuringu täpseid tulemusi saab avalikustada alles pärast seda, kui Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik on ettekande esitanud teisipäevasel Riigikogu maaelukomisjoni istungil ja komisjon on uuringu vastu võtnud.
„Tellisime Maaülikoolist vastava analüüsi, kuivõrd on eri riikide toetused mõjutanud põllumeeste konkurentsivõimet, kui suured on erinevate riikide eelarvetes panused põllumajandusele. Sest siiani on ikka nii olnud, et pea igal põllumeeste üritusel ütleb nii üks kui teine, et Lätis on parem ja Soomes on parem,“ rääkis Padar.
Maaülikooli uuring käsitleb Eesti piimanduse ja sealihatootmise konkurentsivõimet võrreldes lähiriikidega. Uuringu võtmekohaks on maaelukomisjoni esimehe hinnangul see, kas ja kui palju toetatakse erinevates riikides riigi poolt põllumajandust ja kui palju see konkurentsipilti moonutab.
„Soovisime teaduslikku käsitlust sellele, kui palju on eesti põllumehed ebavõrdsemas seisukorras kui läti või leedu põllumehed,“ selgitas Padar.
„See ei ole absoluutne tõde, mis sealt välja tuleb, aga me oleme proovinud vähemalt seda konkurentsipositsiooni lahti kirjutada,“ nentis Padar.
„Me eeldame, et selle uuringu peale võtavad oma seisukoha erinevad institutsioonid eesotsas maaeluministeeriumiga,“ lisas Riigikogu maaelukomisjoni esimees.
Võrdlev uuring käsitleb Eesti, Läti, Leedu ja Poola põllumajanduse toetusi. Samas osaliselt käsitletakse ka Soome vastavaid näiteid.
„Eesti, Läti, Leedu on enam-vähem võrreldavad, samas nii Poola kui Soome institutsioonid on küllalt erinevad,“ ütles Padar. Ta tõi üldistavalt esile, et igas riigis on omad mured seoses põllumajandustootmisega.
„Lätis, Leedus on üleminekutoetus top-up rohkem rakendatud kui Eestis. Nüüd on see arutelu küsimus, kas Läti ja Leedu põllumajandus on sellest rohkem kasu saanud või mitte.
On kuidas on, mina tean seda enne uuringut ja ka pärast uuringut, et kindlasti lähituleviku konkurentsipositsioonis Eesti põllumajandus on kindlasti tugevam,“ rõhutas Ivari Padar.
Ta lisas, et meie põllumajandus on suudab konkurentsis püsida ka top-up´ita.
