Riik müüb järgmisel aastal üle 4000 hektari maad

Tänavused riigimaa müügi oksjonid on jõudnud juba lõpusirgele, eraomandisse on müüdud üle 3000 hektari, järgmisel aastal plaanib riik müüa juba üle 4000 hektari maad, sest riigieelarvet tuleb täita ka maamüügiga.

Mitu hektarit riigimaad on tänavu müüdud enampakkumisel? Kui palju on sellest põllumajandusmaad?

Kommenteerib Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõunik:

Maa-ameti korraldatud enampakkumiste tulemusena on 2016. aastal eraomandisse müüdud 422 kinnisasja kogupindalaga 1814 ha. Sellest moodustavad maatulundusmaad 302 kinnisasja kogupindalaga 1759 ha. Põllumaa (haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikud) moodustas sellest omakorda 802 ha ehk 45,5%. Suures osas on enampakkumisel müüdud kinnisasjad segakõlvikulised, mis tähendab, et suur osa neist 302st müüdud maatulundusmaast sisaldas nii metsa- kui ka põllumaad.

Plaanis on tänavu veel välja kuulutada ca 130 maaüksuse (millest ca 70 üksust on maatulundusmaad) enampakkumised. Nende avamine jääb tõenäoliselt selle aasta lõppu.

Kui palju riigimaid plaanitakse müüki panna 2017. aastal?

Praeguse seisuga on 2017. aastal kavas maid võõrandada tänavusega samas mahus, seega plaanib Maa-amet enampakkumisele suunata ca 1300 kinnisasja kogupindalaga 4300 ha. Eeldatavalt moodustab ligi 2/3 müüki suunatavatest maadest maatulundusmaa, millest ligikaudu pool on põllumaa.

Kui palju on praegu riigi omandis põllumajandusmaad, kui palju omanike käes eravalduses?

Selle aasta alguse seisuga oli Maa-ameti valduses ca 25 000 ha maaüksusi, mis sisaldasid valdavas osas põllumaad. Neist on rendile antud 17 726 ha, 2016. aastal müüdud 802 ha ja osa põllumaast on veel müügi- või rendi enampakkumiseks ettevalmistamisel.

Maa-ametil puuduvad andmed eraomanike käes oleva põllumaa kohta ning selle kohta, kas ning millisel eesmärgil seda kasutatakse.

Millised on riigimaa müügil reeglid: kas maatükk müüakse oksjonil kõige kõrgema pakkumise oksjonil teinud isikule? Või on näiteks põllumajandusmaa puhul eelised kohalikel põllumajandustootjatel? Kas eelis on ka neil, kelle maatükk piirneb müüdava kinnistuga?

Riigimaa müük toimub riigivaraseaduse alusel avaliku enampakkumise teel. Üldjuhul on enampakkumise võitjaks isik, kes pakub enampakkumisel kõrgeimat hinda. Siiski sätestab riigivaraseadus mõningad eelisõigused maade omandamisel.

Riigivaraseadusega on antud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel müümisel eelisõigus omandada maad kõrgeima pakutud hinnaga isikutele, kes kasutasid enne enampakkumist viimasena maad põllumajandusliku kasutuslepingu alusel. Haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamisel või rendile andmisel on eelisõigus isikul, kes kasutas enam kui poolt võõrandatavast kinnisasjast või kasutamiseks antavast maa-alast enne riigi kinnisvararegistris registreerimist viimasena maa ajutise kasutamise lepingu alusel.

Eelisõiguse kasutamiseks tuleb õigustatud isikutel osaleda enampakkumisel ning juhul, kui nende esitatud pakkumine ei osutu kõrgeimaks, tuleb esitada viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest Maa-ametile kirjaliku taotlus, et soovitakse eelisõigust kasutada. Eelisõiguse kasutamisel on võimalik omandada või saada rendile maad enampakkumisel pakutud kõrgeima hinnaga.

Lisaks annab riigivaraseadus eelisõiguse maatulundusmaa sihtotstarbega vähemalt 0,5 hektari suurust metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel isikule, kellele kuulub võõrandatava kinnisasjaga piirnev maatulundusmaa sihtotstarbega vähemalt 0,5 hektari suurust metsamaa kõlvikut sisaldav kinnisasi.

Ka sel juhul peab piirneva kinnisasja omanik osalema enampakkumisel ning juhul, kui ta ei osutu võitjaks, on tal õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga. Selleks tuleb tal viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates esitada taotlus eelisõiguse kasutamise soovi kohta.

Kui kinnisasi ei sisalda vähemalt 0,5 ha metsamaa kõlvikut, st kui tegemist on ainult põllumaaga, siis piirnevate kinnisasjade omanikel maa ostmisel eelisõigust ei ole. Samuti ei näe seadus ette eraldi eelisõiguse kohaldamist isikutele, kes on põllumajandustootjad.

Mis on põllumeeste jaoks olulisemad muudatused riigivaraseaduses, mis jõustusid 1. juulil 2016? Kuidas puudutavad seadusemuudatused riigivara müüki enampakkumisel?

Põllumehi puudutavad riigivaraseaduse olulisemad muudatused on seotud eelisõiguse kohaldamisega isikutele, kes kasutasid maad enne selle enampakkumisele suunamist. Varem oli eelisõigus isikul, kes kasutas enampakkumisel olevat maad õiguslikul alusel sõlmitud lepinguga kas enampakkumise toimumise ajal või oli seda maad ajutise kasutamise lepingu alusel kasutanud hetkel, kui maa riigi omandisse jäeti.

Alates 1. juulist 2016 on maad kasutanud isikul eelisõigus juhul, kui ta oli selle maa viimane kasutaja enne enampakkumise toimumist. Kui isik kasutas maad ajutise kasutamise lepingu alusel, siis on oluline, et ta kasutas enam kui poolt enampakkumisel olevast kinnisasjast. Lisandus ka reegel, et eelisõigust ei ole isikul, kellega sõlmitud kasutusleping lõpetati kasutajapoolse rikkumise tõttu.

Täpsemaid riigimaa müügi ja kasutamiseks andmise tingimusi, sh eelisõiguse kohaldamise tingimusi soovitame vaadata Maa-ameti kodulehel rubriigis „Avalikud enampakkumised“, kus on täpselt välja toodud, kuidas enampakkumisel osaleda ja millistel tingimustel on eelisõigust võimalik kohaldada.

Kui palju riigimaid on antud rendile ja kuidas kujuneb sel puhul rendihind?

Kokku on Maa-amet põllumajanduslikule rendile andnud 1331 kinnisasja, kokku kasutusala pindalaga 17 726 ha. Sealhulgas 2016. aastal on sõlmitud 237 kinnisasja rendilepingut, kokku kasutusala pindalaga 2309 ha.
Rendile antavate kinnisasjade kasutustasu alghinna selgitab Maa-amet välja kasutamiseks antavate kinnisasjade turupõhise kasutustasu turuanalüüsi ja riigi kinnisvararegistris registreeritud kasutuslepingute andmete alusel.

Lõplik renditasu kujuneb enampakkumise käigus. Näiteks on 2016. aastal sõlmitud rendilepingute puhul enampakkumise käigus 1 hektari kasutustasu enampakkumisel kujunenud keskmiselt 10-20 eurot alghinnast kõrgemaks.

Palun selgitage maa kasutusvalduse teemat. Kui palju on antud maid kasutusvaldusesse? Ja kas antakse jätkuvalt? Seaduse kohaselt on isikul, kelle kasuks on kasutusvaldus seatud, õigus taotleda maa omandamist pärast kahe aasta möödumist kasutusvalduse seadmisest. Kas Teil on statistikat, kui paljud on kasutatud seda võimalust kasutusvalduses maa omandamiseks?

Põllumajandusmaade maareformi seaduse alusel on kasutusvaldusesse andmist alates 1999. aastast korraldanud maavanemad. Nüüdseks on kasutusvaldusse antavate vabade maade väljaselgitamine ja taotluste esitamine lõppenud. Maa-ametile esitatud andmete kohaselt on sõlmitud kokku ligikaudu 7400 kasutusvalduse seadmise lepingut ja lõpule viimata on veel kuni 120 menetlust.

Maa väljaostmise võimalust ikka kasutatakse. Aastatel 2012 kuni 2015 on Rahandusministeeriumist saadud andmete kohaselt toimunud 1424 kasutusvaldusega koormatud maa müüki. Varasemate aastate kohta Maa-ametil andmed puuduvad, kuid hinnanguliselt võib olla välja ostetud kuni 30% kõikidest kasutusvaldusega koormatud maaüksustest. Täpsemaid andmeid maakondade lõikes saab ilmselt maavalitsustest või Rahandusministeeriumist.