Iga memmeke oma talumaad niisama lihtsalt maha ei müü
Väga paljudel linnas elavatel maaomanikel on kujunenud hea suhe kohalike põllumeestega, kes nende maid nii karja- kui põllumaana heas korras hoiavad.
Keerulisemaks võib minna siis, kui eakas omanik on otsustanud oma talumaa maha müüa, aga esimese ostjana ei näegi senist maaharijat ehk naabrist põllumeest.
Harjumaa köögiviljakasvataja Kalle Reiter tõi esile, et üldiselt põllumehed krõbedama hinnaga maid ei osta. Aga kui nende haritavas suures põllumassiivis on mingi maasiil, olgu see siis riigi maatükk või on taluomaniku eramaa, mille omanik on otsustanud maha müüa, siis püüavad põllumehed sellise siilu igal juhul enda omandisse saada. Sest vastasel juhul on põllumassiiv rikutud.
„Kui on suur põllumassiiv ja seal keskel on mingi müügis maatükk, siis sa lihtsalt pead seda kõrget hinda maksma, muidu äkki keegi tuleb vahele ja hakkab nöökima. Eestis on ju see kiuslikkus olemas,“ rääkis Kalle Reiter.
Köögiviljakasvataja Reiter tõi näiteks, et tal endal on ka praegu pooleli üks maaost, kus üks omanik tahab keset tema haritavat põldu oma paarihektarise maasiilu maha müüa. Tehingut plaanib aga see eakas omanik teha hoopis ühe ärimehega, kes ei hakka seal iialgi põldu pidama. Põllumehe hinnangul lõhuks teistsugune majandamisviis ühel siilul terve põllumassiivi ära.
Nii ongi põllumeeste majandamise jaoks nii mõnigi müüdav maatükk strateegilise tähendusega, et oma majandamist jätkata .Sel juhul tuleb tal lihtsalt peab seda kõrget hinda pakkuma, et pärast jama ära hoida.
„Maaomanik küsib minu käest juba päris kõrget hinda selle talumaa hektari eest, maad on seal veidi üle kahe hektari, no sellise raha eest ma küll ei kannata osta, põllumehel kulub ju kogu raha ära enda elushoidmiseks,“ kurtis köögiviljakasvataja.
