FOTOD: Harald Nugiseks tuli kuldsena kodukooli tagasi
Laupa mõisakooli keldrikorrusel olev kaarja laega hele ruum läks veel tüki valgemaks, kui nooruke koolitüdruk Marianne Riško ja aastates Edgar Sinisalu kujult katte maha tõmbasid - nooruslik Harald Nugiseks lausa säras sealt vastu.
“Kuldne poiss!” ütles skulptor Mare Mikoff. “Mina teda teisiti teha ei osanud."
Harald Nugiseksi abikaasa Laine Nugiseks aga arvas, et kuju on tore, kuid mitte eriti sarnane. “Tegelikult pole üldse sarnane,” lisas ta. Harald Nugiseksi poeg Tõnu sõnas, et kui aga vaadata asja nii, et see on ju ka märk kõigile neile, kes on panustanud vaprust ja omakasupüüdmatust Eesti eest võideldes, siis miks mitte?
“Isa oleks ise küll öelnud, et aitab nüüd juba,” arvas ta. Isamaalise kasvatuse mõttes on Tõnu Nugiseksi ütlust mööda tegemist igati kiiduväärt mõttega - ehk osatakse nii rohkem hinnata nende panust, kes olid valmis oma maa eest kangelastegusid tegema. “Eriti hea, kui see innustaks ka igapäevaelus, paneks kasvõi kooli lõpetamise nimel pingutama,” sõnas Tõnu Nugiseks.
Büsti avamisele eelnenud ajaloopäeva avades ütles Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja, et kool peab au sees nii omaaegset vilistlast kui ka tema elu juhtinud kaht sõna - truu isamaale. Aluoja tundis kahetsust, et ükski Eesti president ei tunnustanud 2014. a. algul surnud Raudristi Rüütliristi kavaleri aumärgiga.
Büsti autor Mare Mikoff ütles, et on väga rõõmus ja tänulik, et sai võimaluse seda tööd teha. "See on minu tehtud tehtud portreedest üks erilisemaid," lausus ta. "Sõtta minnes oli Harald peaaegu poiss, 22 aastane nooruk, seepärast valisin ka tema aastatest aja, kus ta on veel üsna posilik. Seda enam, et kuju jääb siia kooli, kus on samuti noored, seepärast ärge pange pahaks, et tegin ta nii noorena."
Mikoff on teinud ka kolme Eesti presidendi büstid. Kooliaula seinal nende portreid silmitsedes lisas ta, et Harald oli neist kõigist tema jaoks kõige tublim.
Büsti maksumuseks kujunes ligi 9000 eurot, mis on direktor Kaarel Aluoja sõnul kooli jaoks ulmelime summa. "Kuid me poleks seda ette võtnud, kui poleks sellesse uskunud," märkis ta.
Ajaloopäeval meenutati Eesti lühiajalugu ning loeti Harald Nugiseksi meenutusi tema kooliajast. Kuno Raude ütles Harald Nugiseksi elust rääkides, et mõnedel hinnangutel on meie aladel peetud aegade jooksul 40 sõda ning kunagi pole siia tuldud mõttega tuua sellele rahvale ja maale õnne. Raude kirjeldas erinevaid seiku Nugiseksi sõjameheteest, mis heitsid valgust vapra ja otustusvõimelise mehe teekonnale kõrgeima lahingulise autasu saamiseni.
Raudristi Rüütlirist oli Saksa kõrgeim sõjaväeline autasu, mida annetati ülima lahingulise vapruse eest ka 43 välismaalasele. Relva-SS-is oli 438 Rüütliristi kandja seas 29 Euroopa vabatahtlikku: 1 flaam, 4 vallooni, 3 taanlast, 3 hollandlast, 2 prantslast, 12 lätlast ja 4 eestlast – Alfons Rebane, Harald Nugiseks, Paul Maitla ja Harald Riipalu.
Kuno Raude tehtud kokkuvõte Nugiseksi iseseisvusajal saadud tunnustustest näitab, et rahvas on temast lugu pidanud: tänuks tehtud töö eest kinnitati 31. juulil 1992 Nugiseksi rinda Eesti vabadusvõitlejate ühingu kuldrinnamärk. 21. veebruaril 1994 omistati Nugiseksile erukapteni auaste. 24. veebruaril 1994 autasustasid nüüdset Pärnumaa meest oma vapimärgiga nii Pärnu maa- kui linnavalitsus.
Kaitseminister Andrus Öövel oli esimene valitsusliige, kes annetas Nugiseksile kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi, millele järgnesid Kaitseliidu III klassi Valgerist, Eesti reservohvitseride kogu kuldrist 22. oktoobril 2001, mälestusmedal ”10 aastat taastatud kaitseväge” 2002, kaitseväe eriteenete rist 17. juunil 2004, kaitseministeeriumi medal ”Kodu kaitseks” 23. oktoobril 2004, maaväe teenetemärk ”Ohvitseri hõberist” 24. veebruaril 2005, Eesti evangeelse luterliku kiriku teeneteristi III järk 23. aprillil 2008, Eesti piirivalve ohvitseride kogu teeneterist 20. augustil 2008, Eesti eruohvitseride kogu teeneterist 20. augustil 2008, Eesti rahva tänumedal 19. oktoobril 2008 (seda hindas Nugiseks ise kõige enam), Varsinais-Soome reservväelaste ringkonna kuldne teenetemedal 24. veebruaril 2011 ja paljud muud aumärgid.
Ka Raude märkis, et ükski president pole Nugiseksile omistanud sõjalist teenetemärki. "Ka see on ajalugu, argade ajalugu," sõnas ta.
