Talent jõudis koju: tipptreener Üllar Kerde töötab Jüri gümnaasiumis
Liialdamata võib väita, et Jüri gümnaasiumi tuntuim töötaja on spordijuht Üllar Kerde.
Möödunud talvel avaldati uudis, et 2015. aastal Moskva Dinamo meeskonna Venemaa karikavõistluste finaali tüürinud ja superliigas ehk meie mõistes esiliigas pronksi võitnud Kerde tuleb Venemaa pealinnast Rae valla kooli tööle.
Edukal klubil oli plaan minna VTB Ühisliigasse (rahvusvaheline korvpalli profiklubide liiga), kuid enne uue hooaja algust, 24. septembril teatas Putini administratsiooni ülem Sergei Ivanov, et klubi lõpetab päevapealt kogu tegevuse. „Kõik, vsjoo,“ meenutab Kerde klubitegevuse lõppu läbi pankroti.
Tööle kandideerimine oli uus kogemus
Kerdel oli toona laual küll pakkumine näiteks Moskvast 3500 km kaugusel Siberis asuvalt Barnauli klubilt, kuid mees otsustas Eestisse naasta ja tööd otsima hakata. Oktoobrist detsembrini töötas ta Mustamäe reaalgümnaasiumis kehalise kasvatuse asendusõpetaja. Õpetajate Lehest jäi talle aga silma töökuulutus, et Jüri gümnaasium otsib spordijuhti. Tööle kandideerimine oli 62aastasele Kerdele midagi uut. Spordivaldkonnas tehakse treeneritele enamasti suunatud pakkumine.
„Ütlen ausalt, toona polnud mul aimugi, mida spordijuhi amet tähendab,“ kõneleb Kerde, kel läheb pedagoogiametis 45. aasta. „Vestlusvoorud olid jube rasked. Pärast esimest kohtumist olin läbimärg nagu kassipoeg. Olen eluaeg suuga raha teeninud ja eks ma rääkisin ka asjadest, mida poleks ehk tohtinud. Olin väga õnnelik, kui mind välja valiti.“
Jõelähtme vallas elaval Kerdel jääb pensionini vähem kui aasta. Kas Venemaal kogutud teenistus ei võimaldanud jalgu seinale visata ja vanaduspõlveks valmistuma hakata, uurin otsekoheselt. Saan veel sirgjoonelisema vastuse: „Ja mida ma kodus teeksin? Pean end enam-vähem normaalseks inimeseks ja tahan midagi kasulikku teha.“ Kerde ei salga, et Venemaalt jäi tal ka aastapalk saamata. „Saavutusi jäävad mulle meenutama medalid ja käekell. Raha ma ei näinud.“
Selle aasta teisel päeval spordijuhi ametisse asunud Kerde meenutab, et esimesed paar kuud koolis kulusid kohanemisele. Alles siis hakkas ta enda sõnul aru saama, kuidas asjad tegelikult käivad. Üks esimesi kohtumisi spordijuhi ametis oli Kerdel suusaprofessor Kaarel Zilmeriga, kes talvel Jüris käis. Suusaprofessor oli kooli suusabaasi nähes väga üllatunud ja talle avaldas muljet, et juba päev pärast lume mahasadamist olid kõik õpilased nagu viis kopikat suusarajal.
Normatiive peab vajalikuks
Koolimajas ringi jalutades kohtab Kerde enda sõnul kahte sorti õpilasi. Ühed panevad jooksu, sest nende ainus eesmärk on spordist eemale hoida, teised aga uurivad järgmiste võistluste kohta. „Suurem osa treeningutel käivaid õpilasi on alati nõus võistlustele tulema,“ täpsustab Kerde. „On ka hästi aktiivseid õpilasi, kes lisaks spordile ka tantsivad, laulavad, mängivad pilli ja maalivad.“
