Maaeluministeeriumis arutati põllumajandusmuuseumite ümberkorraldamist
Maaeluministeeriumi valitsemisalas on kolm põllumajandusvaldkonna muuseumit - Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Piimandusmuuseum ja Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum. Riigiülesannete analüüsi raporti põhjal on võimaliku tulevikustsenaariumina laual muuseumite ümberkorraldamine eraldiseisvateks või üheks sihtasutuseks.
Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai sõnul olid kohtumisel osalenud ühel meelel, et muuseumitel on piirkonnas oluline roll, kuid tuleb leida tegutsemisvorm, mis tagaks nende tegevuse jätkusuutlikkuse ning edasiseks arenguks vajaliku investeerimisvõimekuse.
„Muuseumide jätkusuutlikkuse tagamiseks nähakse riigireformi käigus ette nende ümberkorraldamine sihtasutuseks. Sellise arengustsenaariumi korral peaksid aga riigi kõrval muuseumide arengusse panustama ka kohalikud omavalitsused, põllumajandusvaldkonna haridus- ja teadusasutused ning teised võimalikud huvigrupid,“ ütles asekantsler Toomas Kevvai. „Ootame kuu aja jooksul seotud organisatsioonide, asutuste ja omavalitsuste ettepanekuid. Seejärel saame asuda konsultatsioonidesse kõigi osapooltega, kes on valmis osalema sihtasutuse loomises ja muuseumite tulevikku panustama.“
Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare tutvustas kohtumisel käimasoleva muuseumite ümberkorraldamise hetkeseisu ning tutvustas võimalikke tulevikustsenaariume.
Kohtumisel osalesid Eesti Põllumajandusmuuseumi, Eesti Piimandusmuuseumi, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi, Eesti Maaülikooli, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Imavere, Ülenurme ja Vändra valdade ning Vändra alevi esindajad.
Varem on muuseumide ümberkorraldamise teemal 2016. aasta jooksul toimunud mitmed kohtumised nii Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kui ka muuseumite esindajatega.
Riigireformi kava näeb ette seni riigi hallatud muuseumite, sealhulgas kolme põllumajandusvaldkonna muuseumi ümberkorraldamise sihtasutuseks hiljemalt 2018. aasta lõpuks. Riigivalitsemise reformil on kolm peaeesmärki – muuta kogu Eestis kättesaadavaks kasutajate vajadustele vastavad avalikud teenused, lihtsustada ettevõtjate ja elanike suhtlust riigiga ning tõhustada riigi sisemist töökorraldust.
