Tartus räägitakse täna kliimamuutuste ja keskkonnarände seostest

Täna peetakse Tartus rahvusvahelist konverentsi „Kliimamuutused ja keskkonnaränne“, kus on vaatluse all kliimamuutuste mõju meid ümbritsevale keskkonnale ja sellega seotud migratsioonile.

Osalevad õpetajad, haridustöötajad ja teised huvilised saavad vastuse näiteks küsimusele, miks keskkonnarände teema muutub järjest aktuaalsemaks ja kes on kliimapagulane. Konverentsil on osalejaid kokku rohkem kui kümnest riigist.

Konverentsi korraldavad MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ühiselt Itaalia MTÜ-ga CIES Onlus projekti S.A.M.E. World toel. Projekti üldjuhi Irene Fisco sõnul tähendab kliimamuutuste ja rände teema viimine õpetajate ja õpilasteni tuleviku jaoks vundamendi ladumist - uute põlvkondade arusaam ja nende teemade olemuse mõistmine on võtmetähtsusega.

Kliimamuutused toovad endaga kaasa lisaks keskkonnaküsimustele ka sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis avaldavad otsest mõju inimeste igapäevaelule. Nii maa-alade kõrbestumine kui ka sagedased üleujutused jms sunnivad inimesi kolima, kuna toimetulek ja senine elustiil on teatud piirkondades muutumas võimatuks. Ajavahemikus 2008-2014 on igal aastal keskmiselt 26,4 miljonit inimest olnud sunnitud oma kodudest lahkuma keskkonnakatastroofide tõttu, kusjuures enamikul juhtudel oli otsene seos kliimamuutustega. Tõenäosus keskkonnaõnnetuse tõttu oma kodust ilma jääda on viimase 40 aastaga kasvanud 60%. Erinevalt sõjapõgenikest, kes saavad loodetavasti pärast konflikti lõppu kodukohta naasta, kliimapagulastel seda võimalust ei ole.

Konverentsi üks esinejatest, õppejõud ja keskkonnaekspert Stefano Caserini Itaaliast rõhutab kliimamuutustega toime tulekust rääkides: „Ehkki riikide strateegiad ja tegevuskavad kliimamuutuste leevendamiseks sõltuvad muuhulgas riikide arengutasemest ja tuludest, on kõigil neil oma roll.“ Rändekriisist, keskkonnarändest ja põgenikest poliitikakujundajate seisukohalt räägib Sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru.