Täna on usupuhastuspüha ja ameeriklastel halloween

Usupuhastuspüha (varem kasutatud õige usu ülevõtmise püha) peetakse 31. oktoobril, sest sel päeval 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus ta mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise.

Mõnel pool nimetatakse seda ka reformatsioonipühaks, seda tähistatakse vaid reformatsioonijärgselt tekkinud kirikutes (luterlased, metodistid, babtistid).

Lutheri seisukoht oli, et patune inimene saab õigeks üksnes Jumala armu, mitte oma tegude läbi. Eriti teravalt taunis ta patukahetsuskirjade müümist.

Halloween

USAs tähistatakse täna aga Halloweeni. See on lühenenud nimetusest pühakutepäeva laupäev (All Hallows' Even, kus Hallow tähendab vanainglise keeles pühakut).

Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev. Tegemist on Ameerikas väljarändajate poolt juurutatud tähtpäevaga, mis nüüd ringiga Euroopasse tagasi jõudnud.

Püha on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?".

Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada.

Põhjus pidutsemiseks ja kostüümi selga ajamiseks on 31. oktoobri ööl vastu 1. novembrit või sellele eelneval nädalavahetusel.

Kust on tulnud halloweeni sümbol kõrvits?

Halloweeni sümboliks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern.

18. sajandist hakkas Iirimaal levima komme tuua ühislõkkelt koju süsi õõnestatud kaalika sees, mis ongi halloween'i kõrvitsalaterna eelkäija. Sellisest laternast on jälgi aga ka iiri juttudes. Sealne populaarne tegelane Stingy Jack, kahtlase kuulsusega ihnuskoi, kavaldas kuradi korduvalt pühakutepäeval üle. Ühes lugudest veenis Jack kuradit puu otsa õunte järele ronima ja ise lõikas puutüvesse ringiratast ristid. Ristide pärast ei saanud kurat enam puu otsast alla ja lubas Jacki igaveseks rahule jätta, kui ta alla pääseb.

Jacki ootaski muretu elu, kuid pärast surma ei pääsenud ta patuse elu tõttu taevasse, aga ka kurat ei saanud nendevahelise lepingu tõttu teda omale võtta. Jackist sai igavene rändur. Kurat viskas talle järele süsi tee valgustamiseks, Jack asetas söed õõnestatud kaalikasse ja rändas laia ilma. Iiri pärimuse järgi näeb Jacki pühakutepäeva laupäeval kaalikast laternaga pimeduses ringi liikumas.

Algselt tehti laternaid õõnestatud kaalikast, kuhu asetati süsi või küünal. Sellisest laternast kujunes mõnesaja aasta eest halloween'i tunnus Iiri- ja Šotimaal. Uskumuste järgi pidi see ühtaegu sümboliseerima esivanemate hingi. Iiri emigrandid kandsid kombe üle Ameerikasse, kus kaalikas asendus kõrvitsaga, mida on palju kergem lõigata ja õõnestada. Alles Ameerikas hakati lõikama kõrvitsast välja kohutavaid lõustu ja muud halloween'ilaternatele tüüpilist.

Pikka aega on halloween olnud ka tuleviku ennustamise aeg. Levinud oli tulevase ennustamine õunte abil. Õunad, õunasiider, suhkrustatud õunad ja õunte andmine sanditajaile on tänini moes.

Samhain

Samhain on keldi uusaasta ehk suvelõpp, mida tähistati pidulikult oktoobri lõpus. Olemuselt on sellel pühal ühisjooni näiteks eestlaste mihklipäevaga, karjatamisaja lõpuga. Samhain tähendas aega, mil ilmad külmenesid, karjused tulid mägedest alla, kari jäi koju ning algas tubane käsitöö tegemise aeg. Tõsi küll, eestlaste tubase käsitöö aeg algas samuti pigem oktoobri lõpus ja novembri alguses. Samhain oli aga ka viljalõikuse lõpuaeg. Need olulised tähised langesid ühte ajaga, mil esivanemate hingesid oodati tagasi koju ja mil nendega suheldi. Siingi on palju sarnast eestlaste kunagise hingedeajaga, mil samuti oodati esivanemate hingi koju naasvat, neid kostitati, liikusid ringi hingesandid.

Allikas: Eesti Rahvakalender BERTA