Hüdroenergia tulevik peitub pumpjaamades
Kuigi tänaseks on hüdroenergia osatähtsus meie energiaportfellis muutunud suhteliselt marginaalseks, on tegemist ometigi kõige vanema kasutatava energiaallikaga tööstusliku elektri tootmiseks.
Enefit Taastuvenergia juhatuse liige ja tegevjuht Innar Kaasik märgib, et hüdrojaamade korrashoidu ja hooldamisse on teiste elektrisaamise moodustega võrreldes tarvis suhteliselt kõige vähem panustada. Teisisõnu on need jaamad ja neis sisalduv tehnoloogia kõige vastupidavamad, näiteks tammide elueaks on arvestuslikult 60–80 aastat, seadmete puhul küünib see 40 aastani. Võrdluseks – tuulegeneraatorite puhul on see 20–25 aastat.
Jõgedelt pole suuremat võimsust võtta
Hüdroelektrijaamade kõige suuremaks keskkonnamõjuks on muidugi kalade liikumise piiramine, lisaks veel jõgede veerežiimi muutused, jaama tööga kaasnevad müra ja vibratsioon ning reostuse oht. Innar Kaasik möönab, et hüdrojaama tegevus võib mõjutada ka piirkonna maakasutust.
„Põhimõtteliselt on Eesti jõgedel veel üksikuid kohti, kuhu annaks hüdrojaama rajada, aga energia hind ei kaalu siinkohal investeeringute kõrget maksumust üles,“ nendib Kaasik. „Küll aga peitub omajagu potentsiaali pumphüdroelektrijaamade rajamises.“
Eesti Eneria on arutanud ja analüüsinud sellise, sisuliselt hüdroturbiini põhimõttel töötava jaama ehitamist kas Mäetagusele või Narva karjääri. Üks erafirma teeb sama seesuguse jaama rajamiseks kas Paldiskisse või Muugale.
Sellise jaama tööpõhimõte seisneb selles, et madalama elektrihinna ajal pumbatakse vesi näiteks 50 meetri kõrgusel asuvasse mahutisse, kust see siis pärast läbi turbiini alla lastakse. Suurema kõrguste vahe korral on võimalik saavutada 340 MW, väiksema – 50 meetri suuruse kõrguste vahe puhul võiks sellise jaama nimivõimsus olla 140 MW.
„Sisuliselt on võimalik vett Eestis ka senisest märksa rohkem energiatootmises ära kasutada,“ kinnitab Kaasik.
Lõviosa taasutvenergiast on hüdroenergia
Enne Teist maailmasõda oli meie jõgede hüdrojaamade installeeritud võimsus 9,3 MW ja neis toodeti kokku 28 770 MWh ehk 29% kogu toona vajaminevast elektrienergiast. Tänaseks on hüdrojaamade võimsus mõnevõrra vähenenud, jäädes 9 MW kanti. Viimase aja kõige suuremat toodangut andsid hüdrojaamad 2012. aastal, mil veetase oli kõigis jõgedes tavalisest kõrgem (näiteks Linnamäe jaamas 8000 MWh ja Keila-Joa jaamas 2000 MWh).
Maailmas toodetakse hüdroelektrijaamades ka praegu 71% kogu taastuvenergiast, võimsust on nendel jaamadel ühtekokku 1209 GW. Hiinas asub sellest võimsusest 319 GW, USAs 102 GW, Brasiilias 92 GW jne. Viimase kümnendi jooksul on hüdroenergia tootmine üleilmselt suurenenud 39%. Maailma kõige suurem hüdroelektrijaam asub Hiinas – Kolme Kuru jaama võimsus on 22 500 MW.
Eesti suurimad on Eesti Energia Linnamäe ja Keila-Joa hüdroelektrijaamad (võimsus kahe peale kokku 1,5 MW). Kõige rohkem jaamu – üksteist – asub Harjumaa jõgedel (koguvõimsus 4881 kW) ja Põlvamaal – üheksa – (1111 kW). Üldse on Eestis umbes poolsada tegutsevat hüdroelektrijaama. Narva jõel asuv 125 MW võimsusega Narva HEJ kuulub riikidevahelise kokkuleppe kohaselt Venemaale.
