Metsade intensiivsem raie ohustab haruldasi puiduseeni

Tartu Ülikooli (TÜ) looduskaitsebioloogide vastsest uuringust selgub, et mida rohkem metsi majandades Põhjamaade eeskuju järgida, seda rohkem hakkab elustiku seisund olenema kaitstavate põlismetsade pindalast ja kvaliteedist. Kõige ohustatumad on vanades kuusikutes elavad liigid.

Puitu lagundavatel seentel on metsaökosüsteemis täita oluline roll: eelkõige nende tegevuse tulemusena jõuab puit taas mulla aineringesse.

Ajakirjas Fungal Ecology ilmuvas uurimuses võrdlevad TÜ looduskaitsebioloogid puiduseente levikumustreid 112 Eesti metsaeraldises (põlismetsades, küpsetes majandusmetsades ja raiesmikel).

Selgus, et erinevalt Põhjamaadest, kus majandusmetsad on juba ulatuslikult vaesunud, leiab Eestis enamik liike elupaiku ka väljaspool põlismetsa. Seda võimaldavad mõned eelnenud aastakümnete metsamajandustavad. Kõigepealt raiejärgne looduslik uuenemine, mille tulemusena kujunevates segapuistutes elab palju põlismetsaseoseliseks arvatud lehtpuuseeni. Teiseks harvendusraiete väike intensiivsus, mistõttu leidub puistutes suhteliselt palju lamapuitu.

Töö näitas, et kõige ohustatumaks elupaigaks on jämedad kuuse lamatüved, millega seotud liigid kalduvad juba Eestiski olema haruldased ja elama vaid põlismetsades.

Uuringu üks koostaja, juhtivteadur Asko Lõhmus ütleb: „Kuusikute majandamist on vaja juba praegu loodussäästlikumaks planeerida. Säilikpuuna tormihella kuuske ju ei jäeta, kaitsealadel kaitstakse viljakaid kuusikuid ebapiisaval pindalal ning majandusmetsas soovitakse kuusikud raiuda üha nooremas eas.“