Tarbijakaitse: Telefonimüügil suulisest kokkuleppest ei piisa
Tarbijad pöörduvad tarbijakaitseametisse üsna tihti seoses küsimustega, mis neil on tekkinud telefoni või posti teel tehtud ostuga, räägib tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda:
Sel aastal on tehtud selliseid selgitustaotlusi 69 korral. Kindlasti ei saa öelda, et kõik need oleksid seotud agressiivse müügiga. Samuti ei ole võimalik eristada meile selgitustaotluse esitanud tarbijaid vanuse järgi. Mõnikord on pöördumistes välja toodud, et pöörduja eakas ema ei saanud pakkumisest aru ja sõlmis lepingu, ent need väited pole olnud tõendatud.
Üldise soovitusena soovitab tarbijakaitseamet tarbijatel alati võtta otsuse tegemiseks aega sõltumata sellest, millise müügiviisi kaudu on see ahvatlev pakkumine temani jõudnud.
Tarbijakaitseseadusest tuleneb, et kauba või teenuse tarbijale pakkumine ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija suhtes ausalt. Kauba või teenuse pakkumine peab olema kavandatud ja teostatud nii, et tarbijale oleks selge pakkumise äriline eesmärk. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal.
Vastu inimese tahtmist tema külastamine on keelatud
Eelkõige on ebaaus tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte. Eksitav kauplemisvõte on nii eksitav tegevus kui ka tegevusetus. Eksitavaks peetakse kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud, ja kui ei ole mainitud kauplemisvõtte ärilist eesmärki ja viimane ei selgu juba kontekstist. Selline kauplemisvõte, kus müügiagent eirab tarbija kodu külastades palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla, on seadusega keelatud.
Keelatud on ka anda tarbijale sõnaselgelt teada, et kauba või teenuse ostmatajätmine ohustab kaupleja tööd või sissetulekut.
Kui tarbija saab kõne, millega kaupleja soovib talle kodukülastuse teha, tasub alati küsida kaupleja nime ja külastuse eesmärki. Kindlasti ei tohiks kergekäeliselt oma aadressi välja anda isikutele, kellega varasem kokkupuude puudub ning kelle kõne tuleb ootamatult ja aadressi nõutakse pigem kiirustades. Korrektne on, kui kaupleja esitleb tarbijale juba telefonikõnes kodukülastuse eesmärki, sh oma tegevuse ärilist eesmärki.
Kui telefonikõne käigus on tarbijal tekkinud ebamugavustunne, et kõik ei ole õige kõnealuse kauplejaga või kaupleja püüab tarbijat liigselt mõjutada, siis tasub küsida mõtlemisaega ja paluda endale tagasi helistada kokkulepitud aja jooksul. Nii tegutsedes tekib võimalus kontrollida kaupleja või teenusepakkuja tausta nii sõpradelt-tuttavatelt kui internetist, samuti tasub vaadata ka tarbijakaitseameti musta nimekirja.
Kui on kahtlusi, et tegemist on ebaausa kauplemisvõtte ja agressiivse müügiviisiga, siis tuleb sellest teavitada tarbijakaitseametit, kes teeb järelevalvet ettevõtete üle.
Telefonimüügil suulisest kokkuleppest ei piisa
Kaugmüügile (telefoni ja posti teel) on lisaks tavapärastele piirangutele (ebaausad kauplemisvõtted on keelatud kõikjal) lisatud veel reegleid. Nende hulgas on näiteks kahenädalane taganemisõigus, mis võimaldab tarbijal kaubaga tutvuda ja otsustada, kas jätta kaup endale või kaup tagastada. Telefonimüügi puhul on kehtestatud reegel, et telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa, vaid kokkulepitu tuleb kinnitada kirjalikult. Alles siis on leping jõustunud. Seda tasub pidada meeles kõigil.
Kaugmüügi puhul võib olla aktuaalne ka ostu finantseerimiseks võimalus sõlmida tarbijakrediidileping. Selle puhul kehtivad kõik tavapärased nõuded, sh vastutustundlikkuse nõue. Tarbija eakus ei tähenda automaatselt, et tarbija oleks maksevõimetu. Maksevõimelisust tuleks iga tarbijakrediidilepingu eel eraldi hinnata.
Tarbijakaitseamet ega kaupleja ei saa hinnata inimese teovõimelisust või muid sotsiaalseid küsimusi. Eks siin ongi see inimliku lähenemise koht, et pereliikmetel ja/või lähedastel tuleb silmad lahti hoida ning kui on näha, et mõni lähedane inimene ei saa müügipakkumiste sisust adekvaatselt aru ning võtab üleliigseid kohustusi.
Sellisel juhul tuleb inimlikult aidata inimesel mõista oma teguviisi ning vajadusel aidata tagastada ostetud tooted. Kui tarbijal või tema lähedasel on vaja nõu pidada, et teada saada oma õigusi, tasub lugeda käitumisjuhiseid ja teavet oma õigustest tarbijakaitseameti kodulehelt, pöörduda ameti nõustamistelefonile või teha ametile kirjalik selgitustaotlus.
Tasub meeles pidada, et:
• Tarbijal on õigus väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuse puhul lepingu sõlmimisest. Lepingust taganemist ei pea kauplejale põhjendama. Kui kaupleja ei ole teavitanud õigusest lepingust taganeda, võib tarbija seda teha 12 kuu jooksul alates kauba kättesaamisest või teenuslepingu sõlmimisest.
• Lepingust taganemisel peab kaupleja tarbijale makstud raha tagastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul arvates lepingust taganemisest. Sama aja jooksul peab tarbija kauplejale kauba tagastama.
• Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu kohta sätestatu ei kehti, kui ostetav kaup või teenus maksab 20 eurot või vähem.
• Kaupleja peab andma korrektselt vormistatud ostutšeki.
• Kui tegemist on tehniliselt keeruka või kasutamisel erioskust nõudva kaubaga, tasub kindlasti küsida eestikeelset kasutusjuhendit.
• Lisaks on tarbijal õigus esitada müüjale kaebus lepingutingimustele mittevastava kauba osas (nt kui ostetud kaup lakkab korralikult töötamast) kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest.
• Kui kaupleja või teenusepakkuja keeldub kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus pakutud lahendusega, võib esitada avalduse vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluste komisjonile.
Veel soovitusi seoses kataloogimüügiga:
• Tutvu tingimuste ja juhistega. Loe läbi kõik kataloogist tellimisega seotud tingimused ja juhised. Kui mõni asi jääb Sulle segaseks, siis võta ettevõttega ühendust kas telefoni või e-kirja teel.
• Pea aru. Enne tellimuse esitamist hinda oma rahalist seisu ja toote vajalikkust. Võta kindlasti mõtlemisaega, et vältida emotsiooniostu. Samuti võrdle teiste pakkujate hindu ja tingimusi.
• Tee endale selgeks toote lõpphind. Toote maksumusele lisandub sageli postikulu. Jälgi ka seda, kas toote suurus või muud parameetrid mõjutavad lõpphinda või postikulu suurust.
• Tutvu saadetisega. Tellitud toote kättesaamisel kontrolli kohe, kas oled saanud kauba, mis vastaks kõigile kataloogis lubatud parameetritele.
• Skeptiliselt peaksid suhtuma nii-öelda imettegevatesse toodetesse (näiteks imekreemid). Seda eriti siis, kui nende kasutamise mõju on ilmselgelt liialdatud.
• Eelista kauplejaid, kes kasutavad lunarahateenust, mille puhul pead kauba eest tasuma kullerile või postkontoris siis, kui oled kauba kätte saanud.
• Kui kataloogis pakutakse tooteid järelmaksuga, siis tea, et järelmaks on finantskohustus.
• Sul on õigus kataloogist tellides tootest põhjendusi esitamata taganeda 14 päeva jooksul pärast kauba kättesaamist.
