Õnnetus sundis discgolfi raja sulgema
Kiili vallavanem Aimur Liiva sõnul oli tegu õnnetute juhuste kokkulangemisega, kuid tagantjärele tark olles võib öelda, et alevi park oli discgolfi harrastamise jaoks liiga rahvarohke paik. „See on paljuski juhuse asi, kas keegi saab pihta või ei – kuidas ohutusreegleid järgitakse,“ ütles ta. „Mängijad on erineva vilumuse astmega. Mängin ka ise vahel, ja kui tegu on rajaga, mis asub eraldatud metsaalal, siis mingit erilist ohtu ei tohiks olla.“
Vallavanema sõnul tehti raja sulgemise otsus nädalapäevad pärast õnnetust. „Surve muutus lihtsalt nii suureks,“ ütles ta. „Teisalt oli otsuse tegemisel päris suur dilemma, sest mängijaid oli palju. 75% mängijatest tuli väljastpoolt valda.“
Mäng ise pole ohtlik
Kettaga vastu pead saanud poiss ei mänginud ise discgolfi, vaid raja kõrval jalgpalli. Seega võib õnnetust pidada kommunikatsioonihäire tagajärjeks, sest jalgpalliväravad olid discgolfi raja lähedusse paigaldatud kooskõlastamata. Eesti Discgolfi Liidu president Rein Rotmeister peab õnnetuse põhjustajaks siiski hooletut mängijat, kes enne viset ei veendunud, kas visketrajektoor on vaba ja ohutu. „Discgolfis valitseb reegel, et ketta viskaja peab tagama ohutuse,“ ütles ta. „Kui ohutus ei ole tagatud, on kohustus mäng peatada ja jätkata tohib vaid siis, kui mänguala on vaba.“
Rotmeister ei pea ohtlikuks discgolfi radasid avalikes parkides, sest tema sõnul ei sõltu ohutus asukohast, vaid mängijatest. Ta toob näiteks USAs toimuva maailma ühe suurem võistluse Memorial Championship, mis toimub avalikes parkides, mida võistluste ajaks jalakäijatele ei suleta.
Rotmeisteri kinnitusel on käesoleval aastal käsil kõikide Eestis asuvate discgolfi radade, mida on liidu andmetel 95, atesteerimine, kus hinnatakse muuhulgas ka nende ohutust. „Eestis ehitavad discgolfi radu inimesed, kes ise on kogemustega mängijad ning oskavad rada planeerida selliselt, et elementaarne ohutus oleks tagatud,“ lisas ta.
