Vallavanema sõnul tehti raja sulgemise otsus nädalapäevad pärast õnnetust. „Surve muutus lihtsalt nii suureks,“ ütles ta. „Teisalt oli otsuse tegemisel päris suur dilemma, sest mängijaid oli palju. 75% mängijatest tuli väljastpoolt valda.“

Mäng ise pole ohtlik

Kettaga vastu pead saanud poiss ei mänginud ise discgolfi, vaid raja kõrval jalgpalli. Seega võib õnnetust pidada kommunikatsioonihäire tagajärjeks, sest jalgpalliväravad olid discgolfi raja lähedusse paigaldatud kooskõlastamata. Eesti Discgolfi Liidu president Rein Rotmeister peab õnnetuse põhjustajaks siiski hooletut mängijat, kes enne viset ei veendunud, kas visketrajektoor on vaba ja ohutu. „Discgolfis valitseb reegel, et ketta viskaja peab tagama ohutuse,“ ütles ta. „Kui ohutus ei ole tagatud, on kohustus mäng peatada ja jätkata tohib vaid siis, kui mänguala on vaba.“

Rotmeister ei pea ohtlikuks discgolfi radasid avalikes parkides, sest tema sõnul ei sõltu ohutus asukohast, vaid mängijatest. Ta toob näiteks USAs toimuva maailma ühe suurem võistluse Memorial Championship, mis toimub avalikes parkides, mida võistluste ajaks jalakäijatele ei suleta.
Rotmeisteri kinnitusel on käesoleval aastal käsil kõikide Eestis asuvate discgolfi radade, mida on liidu andmetel 95, atesteerimine, kus hinnatakse muuhulgas ka nende ohutust. „Eestis ehitavad discgolfi radu inimesed, kes ise on kogemustega mängijad ning oskavad rada planeerida selliselt, et elementaarne ohutus oleks tagatud,“ lisas ta.