Kellele nüüd näpuga näidata?

Kui Rosimannus naisega kodumaale jõudis, oli valitsus juba kuku­tatud. Kas naasnul käis peast läbi ka Mart Laari kunagine mõte, et tarvitseb vaid korraks välismaale minna, kui Eestis kohe mingid jamad juhtuvad?

Poliitikakommenteerijad on saanud suure osa oma kogemuste põhjal tehtud ennustustest panna sinnasamasse kohta, kus sotsioloogid hoiavad ennustusi Ühendkuningriigi Euroopa Liitu jäämise referendumi ja USA presidendivalimiste tulemuste kohta. Just nimelt, sinnasamusesse. Kommentaatorid pole oma mures muidugi üksi. Poliitikud on ise ka hädas nagu kärgperepidaja isadepäeva hommikul. Kuhu kõigepealt minna, kelle poole pöörduda, kas üldse õnnestub tüli ja pahandust vältida? Üks nõuandja oleks Reformi­erakonnale võinud olla nende eelmine esimees ja Eesti läbi aegade staažikaim peaminister Andrus Ansip. Ta isegi pakkus seda nõu, kuid kedagi ei huvitanud ja seetõttu ka keegi ei kuulanud. Soovitus oli äärmisel lihtne: ärge ahnitsege kõike endale.