Loomakasvatuses tekkinud antibiootikumiresistentsus levib edasi inimestele
Antibiootikumide kasutamisest ja sellega kaasnevast antibiootikumiresistentsusest räägitakse eelkõige seoses inimeste ravimisega. Probleemistik on aga oluliselt laiem, kuna antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid võivad inimorganismi jõuda ka loomakasvatusest ja keskkonnast, kirjutab Maablogis Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson.
Antibiootikumid on üks tänapäeva meditsiini võimsamaid tööriistu. Kui antibiootikumid enam ei toimi, siis on paljud nakkushaigused väga raskete tagajärgedega. See ongi põhjus, miks oleme mures, et see ravimigrupp meil ka edaspidi kasutada oleks. Antibiootikumid pidurdavad bakterite kasvu meie kehas. Samas võivad bakterid muutuda selliselt, et antibiootikumid neile enam ei toimi, tekib antibiootikumiresistentsus. Seejuures, mida rohkem me antibiootikume kasutame, seda kiiremini resistentsus tekib.
Resistentseid baktereid rohkem, uusi tõhusaid ravimeid vähem
Valdav enamus antibiootikume töötati välja 1930.-1960. aastatel. Ja juba varsti peale antibiootikumide kasutuselevõttu täheldati ka resistentsuse teket. Esialgu probleemi ei tekkinud, kuna resistentse nakkuse puhul oli raviks mitmeid alternatiive. Esimene suurem probleem kerkis teravalt esile 1980ndate aastate lõpul – 1990ndate aastate alguses, mil avastati levinud bakteri Staphylococcus aureuse resistentsus talle seni mõjunud antibiootikumi suhtes.
Võrreldes muu maailmaga oleme Eestis kasutanud antibiootikume mõistlikult ja resistentsuse tasemed on meil olnud suhteliselt madalad. Foto: pixabay.com
Staphylococcus aureus on haigustekitaja, kelle võime pärast raskemat operatsiooni saada oma kehasse haiglast. Raviks kasutatav antibiootikum on sellisel juhul tavaliselt metitsilliin. Paraku tõusis resistentsus sellele antibiootikumile väga kõrgele tasemele. Näiteks täheldasid mitmed USA haiglad, et isegi 40 kuni 50 protsenti haigusjuhtudest ei allu määratud ravile. Metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureuse vastu jäi arsenali veel ainult üks antibiootikum – vankomütsiin. Paraku oli tõusuteel resistentsus ka selle antibiootikumi suhtes. Oli oht, et tekivad bakterid, kes ei allu enam ühelegi antibiootikumile, mistõttu võiksid suuremad operatsioonid viia tihti ravimatu haiguse ja surmani.
Õnneks sellist multiresistentset haigusetekitajat tol hetkel ei tekkinud. Praeguseks on resistentsete Staphylococcus aureuse nakkuste hulk vähenenud ning välja on töötatud uued antibiootikumid, mis on kasutatavad selle haigustekitaja vastu. Paraku on teisi bakteriliike, kelle puhul resistentsuse kõrge tase muret valmistab. Näiteks meie sooles elav tavaline ja enamasti täiesti kahjutu bakter soolekepike, võib teatud juhul ka raskeid haiguseid põhjustada. Resistentsuse tase on tõusuteel ja paraku ei ole lähiajal oodata uusi ravimeid, mis selle bakteriliigi vastu efektiivsed oleksid.
Resistentsus levib ka loomakasvatuses ja keskkonnas
Üldiselt seonduvad antibiootikumid meie meeles haigete inimeste ravimisega. Vähem teatakse, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumide kogusest kasutatakse loomakasvatuses. Ja seal, kus antibiootikume kasutatakse, tekib ka resistentsus.
Paraku levib loomakasvatuses tekkinud resistentsus edasi inimestele. Võimalikke levikuteid on mitmeid. Näiteks võivad resistentsed bakterid kanduda loomadelt üle farmitöötajatele. Ja kui loom on nakatunud resistentsete bakteritega, võib neid leida ka toodangust. Kuna lihatooteid tarbitakse reeglina kuumtöödeldult, hoitakse sellega ära ka resistentsuse levik nende kaudu. Kuid levikuteid on ka väljaspool meditsiini. Näiteks ei lagune paljud ravimid meie kehas, vaid väljuvad neerude kaudu ja satuvad reoveesüsteemi. Nii satuvad sinna ka meie sooles elavad bakterid. Seepärast vajame ravimijääkide ja resistentsete bakterite seiret nii keskkonnas kui ka näiteks reoveepuhastites.
Resistentsete bakterite levikut kiirendavad kaubandus ja turism
Maailmas üha kasvava antibiootikumiresistentsuse ohu tõttu pühendatakse igal aastal novembris üks nädal sellele probleemile tähelepanu juhtimiseks. Seega on kohane küsida, kas midagi on viimase aasta jooksul muutunud? Tõepoolest, on tehtud oluline hoiatav avastus. Paljude haiguste ravimiseks kasutatakse nö viimase võimalusena antibiootikumi kolistiin. Siiani arvati, et resistentsus sellele antibiootikumile tekib aeglaselt. 2015. aasta novembris avaldati aga artikkel, milles kirjeldatakse kolistiini resistentsusgeeni, mis võib väga efektiivselt ühelt bakterilt teisele liikuda.
See tähelepanek tehti Lõuna-Hiinas, kus üldine resistentsuse tase erinevatele antibiootikumidele on juba päris kõrge. Kolistiiniresistentsus kätkeb seal suurt ohtu. Seejuures näitasid uuringud olulist rolli resistentsuse tekkel just loomakasvatusel. Loomadelt ja loomakasvatusest võetud proovidest sisaldas kolistiini resistentsusgeeni 20%, inimeselt võetud proovidest aga alla protsendi. Seega näeme suure tõenäosusega loomakasvatuses tekkinud resistentsuse liikumist inimesele.
Pärast esialgset kirjeldamist on leitud kolistiini resistentsusgeeni erinevatest riikidest üle maailma, ka Eestist. Tõepoolest, üle maailma liiguvad inimesed ja kaubad ning nendega koos ka bakterid sh resistentsed bakterid.
Antibiootikumide mõistlik kasutamine on ühine vastutus
Kuna maailmas on see aga üha kasvav probleem peame siiski pingutama ka Eestis. Ühelt poolt selleks, et antibiootikumide kasutamise madalat taset hoida, teisalt olema valmis, et resistentsed organismid meile muust maailmast sisse tungivad. Antibiootikumide tõhususe ja toime säilitamisel on oluline roll igal inimesel.
