Meie punane naaber Marss

Sadakond aastat tagasi usuti, et Marsil elavad (meietaolised?) mõistusega olendid. Tänapäeval on Marss üks sagedasemaid sihtkohti Maalt välja saadetavate kosmose­aparaatide sõiduplaanis.

Kui tänavu mõnel pimedal novembri- või detsembriõhtul pilved taevast ei kata, võime läänekaares näha heledat punakat “tähte”. Jutumärgid on õigustatud, sest tegu on hoopis ühe meie lähema naabriga, roomlaste sõjajumalalt nime saanud planeediga, mis läbi aegade on endale inimeste tähelepanu tõmmanud. Kosmoseajastu algus avas uued võimalused Marsi tundmaõppimiseks, kuid selle kulgu võib pidada ka suurte ebaõnnestumiste looks. Vähemalt pooled punast naabrit uurima saadetud kosmosesondid pole oma ülesannet lõpuni täitnud või on lausa kaduma läinud. Miks siis Marss nii suurt huvi pakub? Omataolisi me seal vaevalt kohtame, kuid lootused mingit primitiivset elu leida pole sugugi kadunud, vaid pigem tõusnud.