Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi püsinäitus viidi tipptasemele

Loodusmuuseumi uuel tasemel püsinäitus Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi külastajaid tervitab 2016. aasta algusest moodne püsinäitus „Maa. Elu. Lugu”. Nelja-aastase mahuka töö tulemusel sündinud näitus põimib omavahel geoloogia, zooloogia, botaanika ja mükoloogia.

Värskelt avatud püsiekspositsioon on üles ehitatud rännakuna läbi meie koduplaneedi elus ja eluta looduse arenguloo. Näitus on jagatud kolme temaatilise saali vahel: geoloogia, elurikkuse ehk eluslooduse süstemaatika ning elumustrite ehk ökoloogia saal.

Muuseumi ekspositsioonis on väljas ligi 200 aasta jooksul teadustegevuse käigus kogutud 7850 eksponaati maailma ja Eesti loodusest: kivimeid, mineraale, kivistisi, topiseid, preparaate, luustikke, herbaarlehti jms. Teemade selgitamisel ja näitlikustamisel on kasutatud nii videoid, animatsioone kui ka interaktiivseid mänge.

Tehnoloogilised erilahendused rõhuvad meeltele „Putukatoas saavad külastajad kasutada maailma suurima sügavusteravusega mikroskoopi Leica A60, mis on ideaalne putukate uurimiseks ning mida kasutavad ka teadlased. Devoni geoloogilist ajastut tutvustavas koopas on tehnoloogiline erilahendus, mis sidustab arvuti, mitu projektorit, eri tüüpi valgustid ja liikumisanduri ning mille tulemusena näevad külastajad rekonstruktsiooni neljameetrise rüükala liikumisest,” kirjeldab Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi uut muuseumi.

Ekspositsiooni saab kogeda erinevate meelte kaudu: kahepaiksete ja lindude juures kuuleb nende häälitsusi, katsuda saab raudmeteoriite ja valikut Eesti kivististest. Elurikkuse saalis on elavloomade nurk, õppeprogrammide raames on võimalik teha lähemat tutvust eksootiliste ämblike ja madudega. Et seda kõike pakkuda, renoveeriti ekspositsiooniruume täielikult ligi neli aastat, lisaks on uus sisekujundus. Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi püsinäituse peakuraator Riste Lehiste selgitab: „Saalidesse ehitati siserõdud, vahetati välja kõik kommunikatsioonid, sissepääsu lihtsustamiseks ja invaligipääsu loomiseks ehitati lift, mis viib fuajeest otse muuseumisaali.

Uus valgustussüsteem võimaldab muuseumitöötajate soovi järgi programmeerida eri valgusstsenaariumeid, valgusteid saab vajadusel sisse-välja lülitada interneti kaudu.”

Toetus tegi võimalikuks tervikliku uuendamise Loodusmuuseumit on selle meeskonna kinnitusel 2016. aasta üheksa kuu jooksul külastanud 57 000 inimest, neist umbes pooled lapsed ja noored. „Meid külastavad koolid üle kogu Eesti ning õpilased kõigist kooliastmetest. Muuseum sobib väga hästi huvihariduseks, siin käivad loodusringide õpilased õppimas ning kunstikooli lapsed joonistamas. Koostöös Tartu Loodusmajaga korraldame zooloogia huviringi, kus osaleb sadakond õpilast algkoolist gümnaasiumini,” märgib Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi kommunikatsioonijuht Eva-Liisa Orula. Ta lisab, et üheksa kuu jooksul on külastajad täis kirjutanud ja joonistanud kolm mahukat külalisraamatut, mille sissekanded on pea eranditult positiivsed.

Paljudele kunagi zooloogia- või geoloogiamuuseumit külastanud inimestele on meeldivaks üllatuseks näha vanu tuttavaid eksponaate. „Laste lemmikud on elavnurga loomad ning suured Aasia elevandi ja kääbusvaala luustikud, mida sageli esmapilgul dinosauruste omaks peetakse,” sõnab Orula.

Ekspositsiooni ja õppeklasside uuendamiseks sai muuseum 2010. aastal toetuse keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise meetmest, mida rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond ja vahendas KIK.
„Soovisime, et meie püsinäitus peegeldaks tänapäeva teaduse võimalusi ja seisukohti ning pakuks külastajatele varasemast rohkem võimalusi ise avastada. Eelmine zooloogia-ekspositsioon oli püsinud peaaegu muutumatuna 40 aastat ning geoloogiaekspositsioon isegi ligi sajandi,” ütleb Reet Mägi. Ilma toetuseta ei oleks nii terviklikku uuendust olnud võimalik ette võtta.

Püsinäituse uuendustööd

• Tööde kestus: 2012–2015
• Projekti maksumus: 1,87 miljonit eurot
• Rahastusallikas: Euroopa Regionaalarengu Fond KIKi vahendusel, Tartu Ülikooli omaosalus 298 000 eurot
• Peaprojekteerija: KOKO Arhitektid
• Ehituse peatöövõtja: AS Tartu Ehitus
• Vitriinide valmistamine: OÜ Mipla
• Esitlustehnika: AS Hansab
• Koostöös muuseumi kuraatoritega teostasid graafilised ja multimeediakujundused OÜ Produktsioonigrupp kujundajad ja animaatorid.

Projekti elluviija: Tartu Ülikooli Loodusmuuseum
KIKi toetus: 1,87 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist