Rõuge Suurjärv sai juurde hauge ja püügiplatvormi

Rõuge vald Võrumaal saab olla uhke, sest just siin asub Eesti sügavaim järv – Rõuge Suurjärv. Eelmisel aastal ehitati järve ujumiskohta KIKi keskkonnaprogrammi toel 12meetrine pontoonidel mitmeotstarbeline püügiplatvorm ning nüüd on paremini hoitud nii järveäärsed looduskooslused kui ka tagatud meeldejäävam elamus loodussõpradele.

Püügiplatvormi rajamise mõte oli lihtne: suunata sellele kalastajad ja loodushuvilised, et väheneks tallamiskoormus järveäärsetel märgadel looduskooslustel. Samas aitab see Rõuge Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Jaanus Tanilsoo sõnul tagada külastajatele esteetilist, looduslikku ja põnevat elamust.

„Hoiame randa ja järveümbrust korras ning tegeleme selle pideva arendamisega. Suuname inimesi järve tagant kulgevale Rõuge ürgoru matkarajale ning soovi korral leiame matkadele kaasa giidi, kes kohapealseid olusid, sealhulgas ellu viidud projekte tutvustab,” selgitab Tanilsoo.

Suurjärv on tema sõnul väga edukalt ka kohalike suurürituste teenistuses: talviti peetakse jäisel järvel traditsioonilist kalapüügivõistlust „Rõuge Purakas”, suvel finišeerib rannas tuntud Rõuge kummipaadiralli üle viie järve. „Viimastel aastatel on meid leidnud ka triatlonistid – meie juures peetakse üle-eestilise sarja etappe ja avaveeujumise võistlusi.”

„Siia tahetakse jääda kauemaks!” KIKi projekti toel ehitatud pontoonidel püügiplatvorm on 12 meetrit pikk ja 2,4 meetrit lai, sellele viib käsipuuga 6,4meetrine käigusild. Bioloogilise tasakaalu ja kalavarude taastamise eesmärgil asutati järve ka 180 Haaslava kalamajandis ette kasvatatud haugi.

Platvorm ehitati Rõuge Suurjärve ujumiskohta, et peale kalameeste saaksid seda kasutada ka suvised rannalised. Platvormi külge saab kinnitada paate, nii et seda võib tinglikult nimetada isegi paadisillaks.
„Kalamehed on platvormi väga hästi omaks võtnud. Eriti hea on sellelt spinningut visata,” tõdeb valla keskkonnaspetsialist ja püügiplatvormi rajamise projektijuht Tanilsoo.

Uus paadisild on ennast tõestanud ka järve ääres toimuvate ürituste puhul, aidates neid sujuvamalt ja tulemuslikumalt korraldada. Kui tegu polegi otseselt kalapüügi või paadisõiduüritusega, pakub järveäär silmailu kõigile, ka võistlejatega kaasa tulnud pereliikmetele. „Kes püüab kala, kes laenutab kanuu või vesijalgratta ning sõidab sellega järvel, kes naudib rannas olemist. Siia tahetakse kauemaks puhkama jääda,” kinnitab Tanilsoo.

Mis peaasi – esimese aasta vaatlusandmed näitavad Tanilsoo sõnul tõesti tallamiskoormuse vähenemist, nii et põhjust rahul olla on ka looduskaitsjatel. Ümber järve liigutakse üha enam vaid selleks ette nähtud radu pidi, näiteks RMK Rõuge ürgoru matkarada kasutades.

Pidevalt käsil mitu projekti Rõuge vallal on Tanilsoo kinnitusel hea pikaaegne koostöö KIKi Võru esinduse projektispetsialisti Reet Utsuga. „Koostöös lahenevad meil ka kõige keerulisemad bürokraatialabürindid.

Vallal on pidevalt käsil mitu KIKi projekti, näiteks hiljuti saime lõpetatud Ööbikuoru külastuskompleksi ja vaatetorni projekti, käimas on Viitina pargi korrastamine.”

Iga meetme ja taotlusvooru avanedes ollakse valmis oma arengukavaliste eesmärkide kohaseid taotlusi esitama ning selle tulemused on piirkonnas korrastatud ja hästi hoitud looduskeskkonnana hästi näha.

Tulevikku vaatavaid mõtteid vallas jagub. „Meil on ka plaan tõsta kalarikkust Viitina järves, kus toimub suviti ainulaadne kuuritsapüügivõistlus,” toob Tanilsoo lõpetuseks konkreetse näite.

Rõuge Suurjärv sai juurde hauge ja püügiplatvormi

• Püügiplatvorm on 12 meetrit pikk ja 2,4 meetrit lai, sellele viib käsipuuga 6,4meetrine käigusild.
• Püügiplatvormi ehitas Paadisildade OÜ.
• Projekteerija oli Jaan Vene Projektbüroo OÜst.
• Lepiskalade arvu piiramiseks ja röövkalade arvukuse tõstmiseks ehk bioloogilise tasakaalu ja kalavarude taastamise eesmärgil asustati Rõuge Suurjärve 180 Haaslava kalamajandis ette kasvatatud haugi.
• Projektieelse Suurjärve kalastikuhinnangu ja haugide asustamise soovituse andis Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse teadur Teet Krause.

Projekti elluviija: Rõuge Vallavalitsus
KIKi toetus: 5934 eurot keskkonnaprogrammist