Maa-amet hakkab kosmosest saadud andmeid jagama
Maa-amet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus sõlmisid äsja koostöölepingu, mille alusel hakkab Maa-amet töötlema ja vahendama Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud Sentinel satelliitidelt pärit andmeid.
Euroopa Liidu Maa kaugseire programm Copernicus pakub pidevalt uuenevat teavet erinevate valdkondade (maakasutus, merendus, metsandus, riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoid, majandus jms) kohta. Satelliidiandmed on EL liikmesriikidele tasuta, kuid igal riigil tuleb ise hoolitseda nende töötlemise, analüüsimise ja arhiveerimise eest.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) sõlmis tänavu 13. septembril Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) andmevahetuslepingu, mille alusel saavad Eesti kasutajad umbes kaks korda nädalas satelliidiandmeid. Kuna EAS-il endal puudub kompetents taoliste andmete töötlemiseks ja jagamiseks, hakkab neid vahendama Maa-amet. Selleks moodustatakse ameti juurde riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub koos vajaliku tehnilise infrastruktuuriga, mis võimaldab andmetele ligipääsu ja loob tingimused nende kasutamiseks.
„Satelliidiandmed annavad meile praktiliselt reaalajas ülevaate keskkonnas toimuva kohta ning Maa-ametil kui Eesti suurimal ruumiandmete tootjal, haldajal ja levitajal on olemas kompetents nendega töötamiseks. Kuid enne, kui saame satelliidipilte kõigile soovijatele üle Interneti jagama hakata, tuleb nende töötlemiseks, hoidmiseks ja vahendamiseks hankida vajalik tarkvara ning serverid. Tänu Euroopa Liidu struktuurifondide abile on see meil nüüd võimalik,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.
Maa-amet alustab ESTHubi väljaarendamisega võimalikult kiiresti, avalikkusele peaksid Copernicuse andmed olema kättesaadavad juba 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses.
Kogutavad satelliidiandmed on väga mitmekesised, nende abil saab tõhusamalt hallata loodusressursse (maakasutus, metsaraie, puude kahjustused, jääolud, põlengud jms), pakkuda mugavamaid avalikke teenuseid ja need võimaldavad nii eraettevõtetel kui ka riigiasutustel paremini oma ressursse kasutada. Kaugseireandmete baasil saavad Eesti ettevõtted luua ja pakkuda ka erinevaid uusi teenuseid, ilma et nad peaksid tegema suuri kulutusi baastaristu loomiseks.
Eesti on Baltikumis esimene riik, kes loob Copernicus programmi andmekeskuse, seda tänu Eesti liikmelisusele Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) alates aastast 2015. Eestit esindab ESA-s EAS-i juurde loodud Eesti Kosmosebüroo.
Mis on Copernicus?
Copernicus on Euroopa Liidu maavaatlusprogramm, mida juhib Euroopa Komisjon (EK) koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Programmi eesmärk on pakkuda pidevat andmevoogu erinevate valdkondade (maakasutus, merendus, metsandus, riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoid, majandus jms) kohta.
Programm Copernicus koosneb:
• kosmosekomponendist, mille moodustavad vaatlussatelliidid ning nendega seotud maapealsed komponendid andmete töötlemiseks;
• Maal asuvad vaatlus- ja andmekogumisseadmetest, mis tegelevad merest, maismaalt ning atmosfäärist teabe kogumise, ühtlustamise ja kõrvutamisega;
• kasutajatele mõeldud teenustest ja nende pakkumise vahenditest.
Programmi raames on orbiidile viidud satelliidid Sentinel 1...6. Üle Eesti lendavad satelliidid vähemalt kaks korda nädalas, tänu millele näeb toimuvaid muutusi praktiliselt reaalajas. Satelliitidel rakendatud tehnoloogia suudab Maa peal toimuvast teha pildi ka läbi pilvede.
Satelliidiandmed on mõeldud nii Euroopa Liidu kodanikele kui ka äriettevõtetele. Tänu Euroopa Kosmoseagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kui Eesti kontaktpunkti vahel 13. septembril 2016 sõlmitud lepingule avaneb Eestil võimalus satelliidiandmeid saada ja kasutajatele tasuta jagada, kuid nende töötlus ja analüüs tuleb ise korraldada.
Tänu sellele, et Eesti on ESA liikmesriik, saabuvad andmed Eestisse otse ESA serveritest. Satelliidipilte hakkab töötlema, hoidma ja tasuta levitama Maa-amet, kuhu luuakse riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub.
