Arkna mõisapargi hooldustööde resultatiivne spurt

Lääne-Virumaa Maakonnasipelgaks valiti Arkna mõisa loodus- ja muinsuskaitsealuse pargi hooldustööd, mille kaugeim eesmärk oli luua tervendav park.

Arkna mõisa park on looduslikku keskkonda hästi paigutatud ja liigirikas, ent pärast Eesti taasiseseisvumist seni hoolduseta jäänud. Viimastel aastatel on park arenenud teises suunas. Mõisahoonete ja -pargi praeguse hooldaja, MTÜ Arkna Terviseküla juhatuse liige Olle Saare sõnab, et kui nemad 2013. aastal mõisahoone kõrval ka pargiga tegelema asusid, ei olnud siin ligemale 25 aastat midagi tehtud. Kogu park oli võsa täis kasvanud ja üsna kurvas olukorras.

„Kuna loodus- ja muinsuskaitsealune park peab jääma avatuks kõigile huvilistele, oli selge ka see, et pargiga tegelemine jääb mittetulunduslikuks ürituseks – see juhtis protsessi toetuste taotlemise poole. Praegu nõuab pargi taastamine kiiremat spurti ja seda teeme toetuste abiga.”

2013. aasta lõpus valmis KIKi abil projekt, mille kohaselt jagati pargi taastamise töö mitmesse etappi. „Selle järgi ka alustasime – tegime jupi võsatöid, seejärel raietöid,” jutustab Saare. Elu näitas aga peagi, et väikeste juppidena on eesmärki raske saavutada, vaja on suuremat tõuget.

„Andsime taotluse KIKi keskkonnaprogrammi, kes suunas projekti edasi Ühtekuuluvusfondi. Tööd hõlmasid kaitsealuse pargi töid 21 hektaril, kus olime jõudnud teha veidi võsaraiet ja hooldada alleesid,” kirjeldab Olle Saare „Maakonnasipelga” konkursil võidu toonud mahuka projekti sündi.

Tulevik on mahe

Praeguseks on riigihankega leitud tööde läbiviija, Puuhooldustööd OÜ, oma tööd lõpetanud ning projekt on õnnelikult lõpule viidud ja park hooldatud. „Olen väga rahul, tulemus pole mingilgi kujul varasemaga võrreldav – enne oli kõik võsastunud, nüüd hooldatud,” vastab Saare, kui uurida, kuidas nad hooldustööde tulemustega rahul on.

„Rahvas külastab parki selgelt rohkem kui enne, kohalikud käivad siin jalutamas ja jooksmas. Suvel toimusid meil Arkna päevad, avasime ka mõisakompleksi, mil nii meistrite hoovis kui ka pargis toimus laat, korraldati kontserte ja püstitati tervisetelke – üritust külastas üle 3000 inimese,” vastab Saare, kui paluda pargikasutuse kohta detailsemaid näiteid. Samas tunnistab ta, et plaanid pargi aktiivsema kasutamise osas on MTÜl olemas ning nende elluviimisega tegeletakse.

„Korralise hooldusega saame MTÜs kindlasti hakkama, aga pargivahelised kraavid on täis, vesi ei jookse neist korralikultläbi. Siin vajame kindlasti KIKi abi, et töö korralikult ära teha,” avab Olle tulevikuplaane. „Praegu ei ole pargis veel tähistust, kuid selle kavatseme samuti ära korraldada.”

Idee on luua Arknasse tervise teemapark, MTÜ projektiarendusega juba tegeleb. Plaan on luua mõisa tarbeaeda kahele hektarile tervistav aed, ülejäänud park saaks selle täiendavaks osaks. Kõik eelmainitu tähendaks ka puude kaardistamist, märgistamist ja sildistamist, kus on peal vajalik info iga taimeliigi tervendava mõju kohta.

Olle Saare kõneleb, et Eestis on mahemaa osakaal kasvamas. „Mahe ja tervislik – see on Eestimaa võlu ja vägi,” on mees kindel. Omajagu tuge sel teel pakub Saarele kindlasti tema aktiivsel osalusel majandav Arkna Karjatalu OÜ, mis hooldab Arkna ümbruses 700 hektarit maad ning mille põhitegevus on eesti holsteini tõugu veisekarja kasvatamine ning toorpiima ja veiseliha tootmine.

Projekti elluviija: MTÜ Arkna Terviseküla
KIKi toetus: 20 275 eurot keskkonnaprogrammist