Millega on Martin Repinski ministrina täpsemalt tegelenud?

Laupäeval Maalehele intervjuu andnud Martin Repinski rääkis, et on jõudnud hakata tegelema mitme südamelähedase teemaga, mida varem pole erinevatel põhjustel lauale toodud, kuigi on põllumeestele olulised.

„Võitlen lõpuni, sest teemad, millega olen jõudnud hakata tegelema, on väga olulised,“ põhjendas ta soovi ministrina jätkata.

Repinski sõnul on ministrina võimalik teha rohkem, kui ta isegi arvas. „Paljud asjad on sellised, mis ei vaja isegi lisaraha,“ rääkis ta, viidates kohtumisele Männiku Piim OÜ juht Avo Samarüütliga.

„Arutasime seda, et praegu on vaja teatada näiteks loomade kõrvamärgi kaotamisest PRIAle kahe päeva jooksul ja siin pole isegi mõeldud tööpäevi, kuigi PRIA ise toimetab tööpäevadel ning selline nõue pole mõistlik. Põllumehed on saanud selliste asjade eest reaalselt karistada ning taolisi asju on veel. Kasvõi see, et liigutades vasikat ühest laudast teise, tuleb seda kajastada viies erinevas registris – ometi saaks e-riigis piirduda ühe sissekandega. Isegi suurtel põllumeestel on praegu selliseid rikkumisi, väikestel veel rohkem, nad teevad oma farmides praktiliselt kõike ja ei jõua kogu bürokraatia tegeleda.“

Lisaks on Repinski oma sõnul jõudnud tegeleda veiste passidega. „Palusin, et ametnikud seletaks, milleks neid vaja on? Põllumehed on saanud karistada, sest neil on sealt allkirjad puudu. PRIAs öeldi, et nad on ammu selle poolt, et need ära kaotada, aga maaeluministeerium oli vastu! Selliseid asju on nii palju, mida keegi pole julgenud ellu viia, kuid mis teeks asjaajamist palju kergemist.

Näiteks turuarendamistoetuste süsteemi saaks palju selgemaks muuta ja teha nii, et neil, kes seda vaja, seda täies mahus saaksid, mitte ei teaks juba ette, et ükskõik kui hea projekt on, ikka üle poole küsitud summast ei saa.

Või võtke kriisiabi toetus – kriis on peaaegu läbi, raha oli vaja juba ammu, tehnikat tuleb juba tagasi anda, intressid jooksevad, võlad kuhjuvad. Praegu on plaan, et veebruaris võetakse taotlusi, aprillis makstakse välja. Küsisin, et mis siis, kui kutsume juristid kokku ja anname kolm päeva, et see asi ära teha, kas see oleks võimalik? Mulle öeldi, et jah, oleks küll. Ja kui kuulutame taotlusvooru välja elektrooniliselt, siis on PRIA valmis neid juba jaanuaris vastu võtma ja veebruaris välja maksma. Kaks kuud varem! Põllumehele on see oluline aeg, sest kõigil on ju finantskohustused.“

Repinski sõnul on oluline anda põllumeestele selge signaal, et põllumajandus on jälle prioriteet. „Siis ka need, kes praegu on otsustanud lõpetada, võivad meelt muuta ja jätkata,“ lootis ta.

Repinski sõnul ei taha ta midagi Urmas Kruusele ette heita, kes pidi niigi töötama suure surve all ning kellele pidevalt ette heideti, et ta on linnapoiss ja ei saa millestki aru. „Olen küll süsteemis sees, kuid on valdkondi, mida ma samuti põhjalikult ei tunne, mulle seletatakse ja see ongi normaalne. Kruuse probleem oli see, et tema valitsuse peaminister ei saanud aru, miks põllumajandus on prioriteetne ja kuigi ta küsis põllumeestele raha, sai ta alati negatiivse vastuse. Rõivasest oli ka intervjuudes aru saada, et põllumajandus pole tema jaoks tähtis, kaob, siis kaob ja põllumehed mõistsid seda. Põllumehed on mulle öelnud, et nad usuvad minusse ja loodavad, et muutused tulevad.“

Repinski selgitas ka, kuidas ta on võtnud kolmele kohale viis nõunikku – kokku on kolm nõunikukohta ning ühele kohale on ta võtnud kolmandiku kohaga kolm põllumeest, nii on täiskohtade arv endiselt kolm ning palgafond ei muutunud.

„Põllumeestest nõunikud saavad palka 1000 eurot kuus. Minu soov oli, et neile makstakse korralikult, näiteks peab Karin Sepp käima Tallinnas vajadusel Võrumaalt. Ma tean, kui raske on seda tööd teha oma muude asjade kõrvalt ja olen väga tänulik, et kõik kolm, ka Tõnis Riisk ja Juhan Särgava sellega nõustusid. On väga oluline, et praktikud oleksid otsuste tegemise juures.“

Repinski lisas, et temaga on juba ühendust võtnud teiste valdkondade inimesed ja soovinud, et ka nende esindajaid oleks nõunike kohtadel.

„Ütlesin neile, et põllumajanduses on praegu suurim kriis. Proovime kolm kuud ja siis vaatame, mis meie koostööst sünnib ning vajadusel muudame seda,“ lausus ta.

Repinski tunnistas, et töötab väga intensiivselt, et jõuda võimalikult palju ära teha, juhuks, kui tema ministriaeg peaks jääma lühikeseks, sest teha on võimalik ja ta püüab maksimaalselt aega kasutada.

„Tunnen ise ka, et olen nagu hobune, kes on paar päeva veeta olnud ja pääseb kaevule,“ ütles ta.

Pühapäeval tegi rida nimekaid põllumehi avalduse, milles toetasid Repinski jätkamist ministrina ja avaldasid lootust, et ta jääb ametisse.