“Vabakonda on lisaraha kindlasti juurde vaja, aga mitte läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste hinnaga,” tõdeb liidu juhataja Maris Jõgeva.

Katuseraha nimelt tuleb organisatsioonidele poliitikute subjektiivsetest otsustest riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel. Sellele ei ole saanud teised organisatsioonid samaväärselt kandideerida ning “toetusega” kaasneb kaudne ootus, et inimesed piirkonnas, kuhu üks või teine poliitik raha “tõi”, vastavad poliitikule valimistel häältega.

Katuseraha või ka regionaalseks investeeringuks kutsutud pakkumise tunneb ära selle järgi, et kui tavapäraselt on võimalik riigi eelarvest toetust saada avalike konkursside kaudu, siis sellel juhul saabub uudis toetusest poliitiku telefonikõne või muu kontaktivõtu kaudu.

Endine rahandusminister Jürgen Ligi on tunnistanud, et riik rahastab vabaühendusi räpasemalt kui omaenda tegevusi. “Riik teeb katuserahadega küll ka vigade parandust, leitakse raha asjadele, mis on jäänud tegemata, aga on ka päris palju häälte ostmist ja sõpradel on sellele rahale kergem ligipääs,” ütles Ligi mullu vabakonna kärajatel.

Ehkki uudis rahalaevast tundub alati tore, soovitab vabaühenduste liit EMSL organisatsioonidel seista ausate rahastamispõhimõtete eest ning katuseraha pakkumisele võimalusel “ei” öelda. “Ainult sel moel on meil võimalik valitsemist avatumaks juhtida, selle asemel, et õlgu kehitades vildaka harjumusega kaasa mängida. Kui organisatsiooni ühiskondlikult oluline tegevus jääks katuserahata tegemata, soovitame raha “jagavale” poliitikule selgelt näidata, kus on riigieelarves read, mis suuremaid summasid vajavad, või programmid, mis läbimõeldult palju enam mõju omaksid kui pisikesed rahasüstid siia-sinna” annab Jõgeva näpunäiteid, kuidas riigi rahaotsused ausamale teele juhtida.

Kõigil parlamendiliikmetel soovitab vabaühenduste liit tutvuda rahastamise juhendiga, et osata edaspidi vormistada toetus vastavalt sellele. Juhendi leiab Siseministeeriumi kodulehelt.