Laste suhkruhaiguse avaldumist on võimalik edasi lükata
Uuring näitab, kuidas soolemikroobid mõjutavad esimest tüüpi diabeedi väljakujunemist. See tähendab, et kõrge geneetilise riskiga lastele võiks välja töötada toidulisandi või jogurti, mida on rikastatud teatud mikroobide seguga või nende poolt produtseeritud ainetega. Need mikroobid või ained peavad olema lapsele ohutul kujul, kuid samas säilitama immuunsüsteemi stimuleeriva toime.
Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku juhataja professor Vallo Tillmann usub, et haiguse ennetamiseks tõhusa ja tervisele ohutu bakteritekoosluse leidmine ei ole lihtne, kuid võimalik.
Mõtte selleks said teadlased, kui olid võrrelnud pikalt kestnud DIABIMMUNE uuringu käigus kolme riigi vastsündinuid ja leidnud, et Karjala vastsündinute immuunsüsteem on küpsem ja rohkem välja arenenud kui Eesti ja Soome vastsündinutel. Samas kinnitati ka, et just bakterite suurem liigirikkus soolestikus annab esimest tüüpi diabeedi vastu suurema kaitse.
Veel leiti, et Karjala laste soolestikus esineb rohkem immuunsüsteemi tugevalt stimuleerivaid Escherichia coli baktereid, mis on vähemalt hiirtel võimelised pidurdama ka esimest tüüpi diabeedi avaldumist.
Need teadmised on eriti olulised ajal, kui lapsed haigestuvad esimest tüüpi diabeeti ühe enam ja üha nooremalt. Samas teevad lastearstidele muret ka üha enam sagenevad allergiad, mille kohta DIABIMMUNE uuringus osalenud laste allergiauuring samuti uusi teadmisi andis.
Nimelt avastati, et paremat vastupanu allergiatele ennustab sünnikodu metsaääres. Lastel, kelle sünnikodu ümber oli kahe kuni viie kilomeetri raadiuses rohkem metsa ja rohumaid, oli allergia tekkeks vähem soodumusi.
„See seos on tõeliselt huvitav ja avaldub tõenäoliselt keskkonna mikrobioomi ehk mikroobide kogumi toime kaudu inimese naha mikrofloorale, kus eeskätt on oluline roll Protebacteria mikroobidel,” kommenteeris Tillmann. Mikroobiliikide arv on suurem just seal, kus on suurem ka erinevate taime- ja loomaliikide arv, rohelise looduse keskel.
