Struktuuri muutmisele eelnenud põhjalikust analüüsist järeldus, et ülikooli erinevate ülesannete efektiivsemaks täitmiseks ning ülikooli kestlikkuse tagamiseks on mõistlik ühendada senised osakonnad teaduspõhiste vastutusvaldkondade tegevusi ellu viivateks õppetoolideks.

Loodavate õppetoolide juhid valitakse rahvusvahelise konkursi korras ning nende ülesanne on arendada teadus-, innovatsiooni- ja koolitussüsteemidest ühtne tervik ning suunata vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevust, tagada õppe- ja teadustöö kvaliteet ja kestlikkus.

„Teiste ülikoolide struktuurimuudatuste läbiviimine oli meile hea õppematerjal, mistõttu otsustasime nende kogemustele tuginedes, et tugeva maja ehitamiseks ehk oma teadusstruktuuri uuendamiseks on vaja ka kindlat vundamenti, ei piisa uuest katusest,“ selgitas Klaassen. „Arvudes tähendab see, et kuigi ülikooli 2005. aastal reformitud akadeemilist põhistruktuuri ei muudeta, koonduvad instituutide praegused 37 osakonda ja kaheksa üksust uuel aastal 22 õppetooliks. Sellega tagatakse teadustöörühmade elujõulisus ning luuakse senisest suurem võimalus rahvusvaheliste teadustippude Eestisse toomiseks.“

Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mille vastutus seisneb põllumajanduse ja maamajanduse, metsanduse, keskkonnateaduste, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse, tehnika ja inseneriteaduste koostoimes. Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse, olles 51.-100. kohal. Taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas on Eesti Maaülikool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena