„Tänaseks päevaks on selge, et nemad ei räägi kellegagi läbi ja tulevikus, vastavalt haldusreformi seadusele, nende osas tuleb vabariigi valitsusel midagi ette võtta,” lisas Korb.

Korbi sõnul tehakse valdadele ettepanek, millise omavalitsusega nad võiksid ühineda ning hiljem toimub kas vabatahtlik ühinemine, vald sundliidetakse või kui omavalitsus suudab tõestada enda võimekust, jätkata ka iseseisvalt.

Alamõõdulistele omavalitsustega edasise toimimise osas teeb uuel aastal riigihalduse ministrile ettepaneku piirkondlik reformikomisjon ning seejärel langetab otsuse valitsus.

„Ehk kõik omavalitsused, kes ei täida 5000 kriteeriumi, saavad ülesande läbi rääkida naabervaldadega ja selleks neile antakse kolm kuud aega. Kui need kolm kuud mööduvad, siis vabariigi valitsusel on jälle ülesanne ühinemised kinnitada või n-ö sundliita neid, kes oma ühinemisülesandega ei saa hakkama või ei leia ühist keelt või ei lepi omavahel kokku," sõnas Korb.

"Selle protsessi käigus on kohalikel omavalitsustel õigus taotleda erandit ehk proovida olla mitte ühendatud, siis selle puhul nad peavad esitama oma argumendid, pakkuma oma nägemuse olukorrale ja siis vabariigi valitsus teeb lõpliku otsuse. Mõned kohalikud omavalitsused ka kindlasti plaanivad seda teha ja teevad. Need argumendid tuleb kabinetis läbi arutada ja hiljem teha lõplik otsus," lisas ta.

Peaministri kohuseid täitnud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kinnitusel kaalutleb valitsus kõiki eranditaotlusi, et vältida ebaloomulike omavalitsuste teket.

„Kui tõesti 5000 elanikuga valla moodustamiseks peab tekkima mingisugune täiesti ebaloomulik monstrum, ja võib-olla mõni selline juhtum tõesti ka tuleb, siis sellisel juhul ma ei tea, seal 60 või 80 kilomeetrised sellised pikad volaskid, nagu mõnes kohas siin läbirääkimiste etapis on jutuks olnud, siis võib-olla tõesti ei ole alati seda mõistlik teha,” lisas Ossinovski.