Maavanem teeb valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks
Vastava ettepaneku toob maavanem 9. jaanuaril Põlvas koguneva Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni ette.
Setomaa valla loomise võimalus tekkis lõppenud aasta viimastel päevadel Mikitamäe ja Värska valdade loobumisel vabatahtlikust ühinemisest Räpina vallaga.
„Tegu on Setomaa jaoks ajaloolise võimalusega. Ma ei näe ühtki põhjust, miks peaks Eesti riik haldusreformi käigus Setomaa vahele piire tõmbama. Ühise valla loomiseks on avaldanud soovi nii kohaliku elu eestvedajad, kui ka seadusandja on niisuguse võimaluse ette näinud,“ märkis Taro.
Haldusreformi seadus nägi vabatahtliku ühendamise faasis ette mõnede erandite tegemise, millest üks oli niinimetatud Setomaa-erand, kus 3500 elanikuga ühe omavalitsuse said moodustada neli Eesti piiri ääres asuvat eripärase kultuuri ja ajalooga valda. Siiski vabatahtliku ühinemise käigus Setomaa valda ei sündinud eelkõige Meremäe vallavolikogu vastuseisu tõttu, milles häälteenamust omav valimisliit Koduvald vastavasisulised ettepanekud korduvalt häältega 6:5 tagasi lükkas. Samas ei suutnud Meremäe volikogu enamus ka ühtki muud vabatahtliku ühinemise suunda leida ning omavalitsus jäi sundliidetavaks.
Tulevane Setomaa vald ühendaks Mikitamäe ja Värska valda Põlva maakonnast ning Meremäe valda Võru maakonnast, millega oleks liidetud ka Misso valla Luhamaa nulga ajaloolised setode külad. Ennesõjaaegses Eestis kuulusid need piirkonnad Petseri maakonna koosseisu.
Ülemöödunud aastal proovisid vabatahtlikku ühinemist ka Mikitamäe ja Värska vallad, mida praegune maavanem toetas allkirjade kogumisega kodanikuühiskonna liinis. Maavanema sõnul jääb ülesse mõnede Mikitamäe valla külade soov Setomaa valla moodustamisel selle koosseisust lahkuda, kuid selle üle saab otsustada vaid kohalik volikogu.
