Üle Eesti ainsa ökotunneli püsikasutajad on kassid ja rebased

Oktoobris lõppes 22 kuud väldanud ja Eesti Loodusuurijate Seltsi poolt läbi viidud loomarajatiste seire, mille käigus jälgiti loomade liikumist ka Eesti esimesel ja seni ainsal ökoduktil. Kõige enam kasutavad seda kassid ja rebased, kuid üle on käinud ka hundid ja vähemalt üks ilves.

Rajatiste kasutatavuse seirega alustas maanteeamet aasta pärast objekti valmimist: 2015. aasta jaanuaris sõlmiti selleks leping MTÜ Eesti Looduseuurijate Seltsiga, kirjutab maanteeameti ajakiri TeeLeht talvenumbris. Kokku 88 nädalat kestnud vaatluse ajal fikseeriti igal nädalal kõigi teelõigul paiknevate väikeulukitunnelite, sillaaluste kallasradade, tarade ja tagasihüppekohtade ning Kolu ökodukti kasutamine kodu- ja metsloomade poolt. Töömeetodina kasutati jälje-, karva-, ekskremendi- või muude asja- kohaste tunnuste loendust. Ökoduktil ja ajuti ka muudel rajatistel kasutati rajakaameraid.

Kolu ökodukt rajati Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 34. kilomeetrile Kolu rohekoridori, kus keskkonnaekspertide hinnangu kohaselt pidi olema oluline põtrade rändetee. Keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruandes soovitatud minimaalsest rajatise laiusest 50 m jäi pärast paraboolse põhilahenduse valikut keskosa laiuseks vaid 30 m, kasutatava osaga 22 m.

Mõne loomastikueksperdi arvates on see võimalik põhjus, miks sihtliigi (põder) ületust ei ole praeguse hetkeni ökoduktil fikseeritud. See on siiski vaid oletuslik hinnang, sest seire on näidanud ka põtrade suhtelist vähesust piirkonnas tee-ehituse järgselt. Võimalik, et kaheaastane oluline häiring muutis loomade liikumisteid sedavõrd, et nad ei ole oma vanadele radadele naasnud. Muus suhtes on ökodukt aga edukas ning seda on ületanud lai spekter loomaliike pisinärilistest suurkiskjateni välja.
Ökudukti ületavad regulaarselt metskitsed ja metssead, samuti on käinud sealt korduvalt üle hundid novembris ilves.

Kõige rohkem ületuskordi on kahe aasta jooksul kogunud kodukass ja rebane. Kasside puhul on tegemist lähipiirkonna majapidamistes elavate loomadega, kes kasutavad rajatist sagedasti. Ka rebaste puhul on arvata, et ökodukt on seotud konkreetsete loomade elualaga ning tegemist on üksikute indiviidide korduvate ületustega.

Ökodukti efektiivsuse mõttes on olulised nii ühekordsed kui ka korduvad ületused.

Paraku ei ole siiani infot selle kohta, kui palju loomi, jõudes ökoduktini, loobus selle ületamisest (hirm tehisrajatise ees) või vältis üldse rajatist, niisamuti see, milline on ökodukti kasutanud liikide esindatus piirkonna elupaikades tervikuna. See teave kokkuvõetuna võiks anda pildi rajatise rollist ja olulisusest populatsioonide toimivuse ja elujõulisuse pinnal. Need küsimused võiks olla jätkuseire kavandamisel kesksed. Kolu ökoduktil on praegu vanust kolm aastat, sellelaadsete rajatiste sisse töötamise ajaks loetakse viit aastat.

Kogu artilit saab lugeda SIIT.