Metsandusnõukogu heakskiidu saanud metsade kaitse tegevusplaan vajab elluviimist
Kuigi suures osas seaduse muudatustest oli ühisosa huvigruppide vahel juba varem olemas, vajas täiendavat arutelu viljakate kasvukohatüüpide kuusikute majandamisega seonduv range kaitse vajakute katmine ning looduskaitsealade piiranguvööndites raiete reguleerimine, teatas keskkonnaministeerium.
Kohtumisel Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esindanud Tarmo Tüüri sõnul on elustiku kaitsmiseks vajaliku minimaalse mahu salu- ja laanemetsade kaitse alla võtmisega eri põhjustel viivitatud ligi 15 aastat. “Täna on olemas nii ekspertkogus kui ka majanduslikke huvipooli hõlmavas nõukogus heaks kiidetud plaan, mille elluviimine lahendaks Eesti metsade elurikkuse säilimiseks ühe olulisema probleemi,” avaldas Tüür heameelt. “Järgmise kiire sammuna tuleb valitud metsadele keskkonnaministri käskkirjaga rakendada esialgne kaitse. See võimaldab alustada plaani ellu viimiseks vajalikke toiminguid,” selgitas Tüür.
Kaitseks valitud alad asuvad riigimaal. Kuna loodusteadlaste arvutatud miinimumi tagamiseks ei piisa olemasolevatel kaitsealadel säilinud salumetsadest, näeb heakskiidetud tegevusplaan ette ka uute kaitsealade loomist.
„Üksmeelselt tõdeti, et metsanduse arengukavaga võetud eesmärk laane- ja salumetsade range kaitsega katmiseks tuleb täita esimesel võimalusel ning tegevuskava selleks on olemas. Turbe- ja valikraiet puudutavate muudatuste osas leiti, et majandatavates metsades on need vajalikud suurendamaks lageraiele alternatiivsete võtete kasutamist, kuid piiranguvööndites tuleks säilitada suures osas senised normid. Ka kuuse raievanuse langetamise punkt otsustati metsaseaduse muutmise eelnõuga valitsusse viia,“ nentis keskkonnaminister Marko Pomerants.
Laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmisel võetakse aluseks range kaitse töörühma koostatud tegevuskava. Tänaseks on salumetsadest range kaitse all 14 030 hektarit ja range kaitsega on vaja veel katta 13 000 hektarit.
„Vastavad alad on leitud riigimaadel ning nende alade säilimiseks on antud RMK-le korraldus seal range kaitse tagada. Mis vormis alad kaitse alla võetakse, selgub edasise töö käigus,“ lisas keskkonnaminister.
Täiendavalt arutas metsandusnõukogu metsaseaduse protsessis kerkinud kaasamise probleeme. „Seekordsest stsenaariumist tuleb kindlasti edaspidi hoiduda. Arutelu, kuidas huvigruppidel tekiks täiendavaid võimalusi protsessides osalemiseks, kestab edasi,“ lisas Pomerants.
Metsaseaduse muudatustega soovitakse soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie - kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Näiteks paindlikuma turbaraie puhul muutub metsa uuenemine kiiremaks, mille abil on metsaomanikul lihtsam raietegevusi järk-järgult teostada ning surve lageraie tegemiseks väheneb. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks raienormide leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel.
Majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikute raievanust plaanitakse alandada praeguselt 80 aastalt 60 aastale, sest täna kehtiva metsaseadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade küpseid kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, mistõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet.
Plaanis on muuta ka vääriselupaiga õiguslikku sisu nii, et oleks võimalik ka nende alade kaitse, mis seni on seaduse mõiste alt välja jäänud. Olulise muudatusena on kavas välistada ka olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest.
Metsandusnõukogusse kuuluvad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Erametsakeskus, Eesti Metsataimetootjate Liit, Riigikogu, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Eesti Maaülikool, Keskkonnaagentuur, Eesti Erametsaliit, Tartu Ülikool ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
