Seni on reisijatevedu maakondlikel liinidel korraldanud valdavalt maavalitsused ning neljas maakonnas ühistranspordikeskused. Kuigi ühistranspordikeskused ülejäänud maakondades on alles planeerimisjärgus ning valitsus näeb ette maavalitsuste kaotamise 1. jaanuarist 2018, pole see maavanemate kinnitusel takistuseks tasuta reisijateveo rakendamiseks juba sel aastal. Maavanemate hinnangul tuleks sedavõrd prioriteetses küsimuses võtta aluseks laiapindne ühiskondlik huvi ja lahendada antud küsimus kiiremas korras. Kuigi üleminek tasuta ühistranspordile kõigis maakondades nõuab teatavat tehnilist ettevalmistust, on maavanemad valmis enda poolt tegema kõik vajalikud korraldused, et käivitada tasuta reisijatevedu maakonnaliinidel hiljemalt 1. maist 2017.

Maavanemate nägemuses eeldab tasuta ühistranspordile üleminek kõigis maakondades tehniliselt vaid varasemalt kehtestatud piletihindade tühistamist ja uute andmete kandmist piletimüügi infosüsteemi. „Korralduse saab tühistada ühe tööpäevaga ning piletimüügi info suudab teenusepakkuja kõigis andmebaasides vahetada hiljemalt 14 päeva jooksul – need on asjad, mis konkreetselt sõltuvad maavalitsustest,“ sõnas Taro. „Järgmisena tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil eraldada Maanteeametile vahendid piletimüügist saadava tulu hüvitamiseks vedajatele. Väga kiire arvutus näitas, et ainuüksi selle aasta 8 kuu kohta tuleb see täiendav summa üle 21 mln euro, mis on planeeritud kogu järgmiseks aastaks. Kui võtta täiendavalt aega täpsete arvutuste tegemiseks, prognoosimiseks ja võimalike kaasnevate mõjude analüüsiks, siis jõuaksime kogu tervikpaketiga valmis mitte hiljem kui 1. maiks käesoleval aastal. Me ei näe ühtki põhjust, miks peaks sellega ootama järgmise aasta alguseni või kauemgi.“

Ettepanekus juhtisid maavanemad tähelepanu ka asjaolule, et tasuta sõiduõiguse rakendamisega kõigil maakonnaliinidel tuleks arvestada täiendavate mõjudega. Näiteks sõitjate arvu hüppelise tõusu korral tuleks leida vahendid busside vahetamiseks, mille suurus on hetkel arvestatud olemasoleva sõitjate arvuga. „Lisaks tuleks mõelda, milline saab olema mõju kommertsliinidele ja näiteks kaubandusele, kui lähima poe asemel muutub soodsamaks sõita kaugemale linnapoodi. Siin võib olla täiendavaid teemasid, mis seonduvad ettevõtluse ja muude transpordiühendustega maapiirkondades, aga nendest pole ministeeriumi tasemel isegi kõneldud,“ märkis Taro.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena