Laiemalt tuntaksegi Silja Lättemäed kui Aasta Põllumehe konkursi eestvedajat. Toimetuses teatakse aga, et kui algab kevad, ärgitab Silja põllumajandusorganisatsioone esitama Aasta Põllumehe konkursile kandidaate. Mõistagi organiseerib ta ka žürii väljasõidud kandidaatide juurde ning kirjutab neist ka lood lehte.

„Ilmselt on Silja Eestis üks kõige paremini põllumajandust ja põllumehi tundev ajakirjanik,“ tunnistab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, jätkates: „Vahel on tõeliselt imetlusväärne, et ta suudab praktiliselt samal teemal sadu kordi kirjutada, kuid leiab ikkagi mingi uue ja intrigeeriva nurga, mis paneb justkui juba kuuldud jutu uude valgusesse ja kastmesse. Kõrvalt vaadates olen vahel imestanud, et kohapeal artikli jaoks materjali kogudes justkui nagu „lugu“ ei olegi, kuid Silja suudab leheveerule ikkagi väga ladusa ja värvika teksti kirja panna.“

Ta lisab: „Ütleksin, et Silja on Eesti põllumajanduse praeguse aja üks olulisemaid kroonikuid, kelle kirjatükid annavad meile ka kauges tulevikus aimu, kuidas Eesti põllumajandus on arenenud ja mida Eesti põllumehed elust-olust mõtlevad ja on mõelnud. Tänu Aasta Põllumehe konkursi eestvedamisele on ta rohkem kui 15 aasta jooksul kirja pannud sadade Eesti põllumeeste lood ja tegemised.“

2013. aastal pälvis Silja Aasta Põllumehe konkursi korraldamise ja aastatepikkuse töö eest põllumajanduse tutvustamisel ja populariseerimisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hõbedase aumärgi.

Mullu valiti Silja ainsa ajakirjanikuna Eestis ka maaelu mõjukate edetabelisse.

Aastal 2001 võitis ta Euroopa Liidu ajakirjandusauhinna kirjutisega "SAPARDi rahalaev loksub Eesti poole".

Peaaegu Maalehe algusaegadest, 1991. aastast Maalehes töötav Silja Lättemäe ei kirjuta lehes ainult põllumajandusest. Millegipärast on nii kujunenud, et kui on vaja kirjutada mõnest tõsisemast probleemist, läheb toimetusest sageli kohale just Silja, kes on tuntud oma taibukuse, õiglusmeele, aga samuti hea suhtlemisoskuse poolest.

Kuna Silja toimetab Maalehes ka seaduse külge, vahendades lugejate küsimusi juristidele, siis sageli kuulevad toimetuse töötajad, kuidas Silja annab küsijaile telefoni teel ka ise juriidilistes küsimustes nõu.

Silja kohalolekut toimetuse avatud kontoriruumis on võimatu mitte märgata – ta paistab silma oma avala oleku, heatujulise naeru ja naljakildudega – ega ta ju asjata enne Maalehte tööle tulekut olnud Sirbis naljatoimetaja.

Et Silja on väga mõnus kaaslane, möönab ka Roomet Sõrmus: „Oleme Maalehe bussis erinevaid põllumajandusettevõtteid külastades ligi kümne aasta jooksul maha sõitnud kümneid tuhandeid kilomeetreid ja veetnud sadu tunde – Silja mõistab huumorit ja see on väga oluline.“