Kübarsepp: külad vajavad enesemääramise õigust
Vabaerakonna saadik riigikogus Külliki Kübarsepp toob näitena Järvamaal Ambla, Sääsküla ja Käravete kandi, kus möödunud kevadel koguti allkirju sooviavaldusele liituda Tapa vallaga. „Tapa vald on kuulunud ajaloolise, aga siiani ühtehoidva Ambla kihelkonna piiresse. Ambla volikogu otsustas külade soovi mitte toetada, Tapa vallavolikogu liidaks kunagise Ambla kihelkonna alad kokku,“ ütles Kübarsepp.
Valgamaal Puka valla külades on olukord keerulisem, Kübarasepp nimetab, et Soontaga küla elanikud soovivad liituda Helme suunas, Meegaste küla liituks Otepääga ja Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste ja Rebaste küla on juba 1992. aastat tahtnud kuuluda Tartumaa Rõngu valla koosseisu, tulevikus uude Elva valda. Puka valla hiljutine võimuvõitlus päädis küladele eitava seisukoha andmisega, Soontaga küla rahvas on palunud hinnangut õiguskantslerilt.
„Pean oluliseks, et haldusreformi käigus küsitletaks omavalitsuste elanikke ka külade kaupa. Küsitlused peavad olema vallavolikogule siduvad. Tuletan meelde, et haldusreform on vajalik eelkõige inimestele ja see ei tohi üldse olla omavalitsusjuhtide saunaõhtute kokkulepete tulem,“ täheldas Kübarsepp.
Vabaerakonna saadikud Külliki Kübarsepp, Krista Aru, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Jüri Adams ja Andres Ammas küsivad ministrilt, kas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on kohalikel inimestel, ka kõnealuste Järva- ja Valgamaa külade elanikel, õigus algatada kohalikku elu korraldavaid pöördumisi ning saada nendele adekvaatne lahendus. Saadikud küsivad, mida minister soovitab Tapa vallaga ühineda soovivate praeguse Järvamaa külade elanikel teha.
Vabaerakonna tegevjuht Märt Meesak, kes Konguta vallavolikogu esimehena oli uue Elva valla ühinemiskomisjoni liige, kommenteerib piirkondliku ühinemisnõukogu vastust Puka valla külade pöördumisele - et ei saa ettepanekut täita kuna see ei ole miinimumsuuruse täitmiseks vajalik. „Selline paindumatus haldusreformi seaduses on silmakirjalik, ühelt poolt öeldakse et ühinemised on vabatahtlikud, kuid külaelanike enesemääramisele vilistatakse seaduse jaburustega,“ nimetas Meesak. „Kui inimeste tahteavaldus, kogutud allkirjad, ettepanekud volikogule ja maavalitsusele ning ka Vabariigi Valitsusele ei sobi, siis mille alusel meie riigijuhid otsuseid langetavad,“ küsib Meesak.
