Keila linn ja Paldiski pole sundliitmisega nõus
Valitsuse hiljutine ettepanek sundühendada Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma ja Padise vald Keila linnaga tekitab neis omavalitsustes tõsist rahulolematust. Maaleht avaldab Keila ja Paldiski linnapeade seisukohad.
„Valitsuse otsus haldusreformi käigus tehtavate sundliitmiste kohta oli ebameeldiv üllatus Keila linna jaoks. Arvan, et mitmetele teistelegi omavalitsustele.
Peame lugu oma headest naabritest: Paldiski linnast, Vasalemma, Padise ja Keila vallast, kes 2016. a. pidasid omavahel ühinemisläbirääkimisi.
Keila linn omalt poolt on algusest peale väljendanud kindlat seisukohta jätkata iseseisva omavalitsusena. Kõik haldusreformi nõuded on täidetud ja tuleme edukalt toime nii praegu kui tulevikus.
Me ei pea mõistlikuks liita eelnevalt pea ühinemiskokkuleppeni jõudnud nelja vallaga ka Keila linn. See pärsib piirkonna tasakaalustatud arengut, halvendab teenuste kättesaadavust elanikele ja soodustab võimu tsentraliseerimist/politiseerimist. Inimestele on tähtis ka nende kodupaiga identiteet. Tugevate omavalitsuste vägisi ümberkorraldamine haldusreformi käigus on viga.“
Tiit Peedu, Paldiski linnapea:
„Valitsuse ettepanek sundliita viis omavalitsust – Paldiski linn, Keila linn, Keila vald, Vasalemma vald ja Padise vald – näitab, et Valitsus ei võta tõsiselt haldusreformi seadusega kehtestatud normatiive (elanikke minimaalselt 5000).
Samuti ka Vabariigi Valitsuse korraldusel moodustatud Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni otsust, protokoll nr 9 10.01.2017, kus punktis 7 on öeldud: „Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald, Padise vald pidasid omavahel ühinemisläbirääkimisi, kokkuleppele jõuti esialgses ühinemislepingus, mis avalikustati elanikele septembri lõpus. Paldiski Linnavolikogu ja Keila Vallavolikogu jõudsid ühinemislepingu ka kinnitada. Seega on piirkonnas juba peetud omavahelisi läbirääkimisi ja jõutud esialgsete kokkulepeteni. Piirkondlik komisjon teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Keila, Vasalemma ja Padise valla ning Paldiski linna omavaheliseks ühendamiseks.“
Keila linna lisamine on valitsuse poolt meelevaldne ja pealesunnitud, see ei kajasta kuidagi senini läbirääkimisi pidanud omavalitsuste tahet.
Leian, et Paldiski linna huvides on jätkata ühinemisprotsessi nende nelja omavalitsustega (Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald, Padise vald), kellega on eelmisel aastal läbirääkimisi peetud ja mitmed olulised tingimused kokku lepitud. Kuna ühinemisjärgses omavalitsuses oleks ligi 13 000 elanikku, vastab see täielikult haldusreformi seaduse §1 lõikele 3: „Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusreformi eesmärgi saavutamiseks tuleb haldusterritoriaalse korralduse muutmisel eelistada kohaliku omavalitsuse üksuste moodustamist, kus elab vähemalt 11 000 elanikku.
Kui Vabariigi Valitsus otsustaks sundust kasutades liita neljale omavalitsusele ka Keila linn, moodustuks suurel territooriumil asuv ligi 23 000 elanikuga omavalitsus, kus asub kaks linna. Kuna Keila linn on ülekaalukalt kõige suurem üksus, koonduks võim ja otsustus suure tõenäosusega sinna. See kahjustaks väiksemate liituvate omavalitsuste elanike võimalust otsustada oma arengu üle ning järgida juba vastu võetud ja töös olevaid arengukava ja üldplaneeringu dokumente.
Vabatahtlik ühinemine nelja omavalitsuse vahel jäi viimasel hetkel toimumata just seetõttu, et ka nelja omavalitsuse ühinemisel nägid väiksemate omavalitsuste volikogud ohtu kaotada otsustusõigust oma elu korraldamisel ja elanike huvide eest seismisel.
Tallinnast vaadates tundub tore ja probleemideta moodustada võimalikult suuri omavalitsusi. Kuid inimestele kohapeal on tähtis, et säiliks demokraatia ja otsustusõigus. Riske, mis kaasnevad kohaliku otsustusõiguse vähenemisega, ei ole reformi algatajate ja läbiviijate poolt analüüsitud, need hakkavad selguma n.ö. „töö käigus“. Samuti ei ole läbi mõeldud, kuidas neid riske maandada.
Viimane aeg on lõpetada Eestis arvamuse põhine otsuste tegemine ja minna üle majanduslikele analüüsidele tuginevatele otsustele.“
