Mida teha, kui kauged sugulased sokutavad meile suure võla kaela?
Ma pole oma mehe sugulasi näinud juba 53 aastat, aga nüüd sadas meile mehe sugulastelt kaela pärand, millest kõik tema lähisugulased on loobunud. Pärandiks on üks lagunenud maja ja vanainimese hooldekoduvõlg üle 10 000 euro. Suri selle inimese poeg. Samas hooldekodus on ka vanainimese tütar, aga too loobus pärandist ja seega ka 10 000eurosest võlast. Kuna kõik lähisugulased loobusid, jõudis järg kaugema ringi sugulaste kätte. Poeg tahab ka sellest pärandist (võlast) loobuda, aga talle öeldi, et on juba liiga hilja, ta peab nüüd pärandi vastu võtma. Notar on saatnud mingi kirja, aga poeg väidab, et ta pole eelmist kirja kätte saanud. Palun aidake!
Miks peame mehe kauge sugulase võlgu maksma? Kuidas on see võimalik, et oma tütar ei pea maksma ema eest 10 000 eurot hooldekoduvõlga ja nüüd nõutakse see raha sisse minu pojalt?
Maalehe lugeja M. P. Antslast
Vastab vandeadvokaat Ivo Mahhov:
Te võite ise otsustada, millise avalduse notarile annate, kas loobumise või vastuvõtmise kohta. Notar küll kindlasti hoiatab, et pärimisseaduse § 119 järgi on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest, kuid ta ei saa keelduda loobumisavaldust vastu võtmast ükskõik millal.
Hooldekodu võib muidugi hiljem võlga nõudes väita, et notari aastatagune kiri tõepoolest ikkagi kohale jõudis ja poja loobumisavaldus on seetõttu tühine. Teate kättesaamise esmane tõendamiskohustus on aga hooldekodul. On raske ette kujutada, kuidas on võimalik tõendada kirja kättesaamist, kui notar ei saatnud seda tähitult.
