Josingu hinnangul on laktoosivabade, gluteenivabade toitude vajalikkus signaaliks tootearendusele, et ka Eestis võiks näiteks Soome eeskujul rohkem mõelda sellistele elanike gruppidele, kelle tervist mõjutavad teatud toiduained.

Tervislik toitumine tähendab Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi enamusele elanikest eelkõige seda, et nende toiduvalik on mitmekesine, rohkelt on puu-ja köögivilju, lisaaineid on toitudes vähe, GMO koostisosad puuduvad.

Ka on tarbijate teadlikkus paranenud selles osas, et toodetes võiks olla vähem suhkrut, soola ja rasva. Probioootiliste bakteritega rikastatud toit oli aga väga oluline vaid 10%le küsitletutest, laktoosivabast toidust olid teadlikud vaid 9% ja gluteenivabast toidust 9% elanikest. Et allergia tõttu tuleb teatud toiduainetest loobuda, oli nõus 9% küsitletutest.

Laktoositalumatus on ainevahetushäire, mida põhjustab peensoole võimetus toota piisavalt laktaasi, mis lõhustab kehas piimasuhkrut ehk laktoosi. Nii võib laktoositalumatuse alla kannatajal pärast laktoosi sisaldavate toiduainete söömist tekkida kõhuphitus, gaasid, kõhulahtisus, iiveldus. Laktoosi sisaldavad vaid piim ja piimatooted.

Uuringute andmetel esineb Eestis laktoositalumatust umbes 20-30% elanikkonnast, samas paljud pole oma sellisest tervisehäirest teadlikud. Laktoositalumatuse all kannatavatele inimestele on välja töötatud spetsiaalsed piimatooted, näiteks Valio laktoosivaba piimajook, juust, jogurt, milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks.

Gluteenitalumatus seostub nisus, rukkis, kaeras leiduva gluteeniga, see on ülitundlikkus tervailjavalkude suhtes. Sel juhul soovitatakse asendada nisu-ja rukkitooted maisi, tatra, hirsi, riisiga.